STATISTIKA Folkmuusikat hinnatakse lisaks Viljandimaale enim Hiiu- ja Võrumaal

Triin Loide
, Sakala arvamustoimetaja
Copy
Zetode kontsert 2022. aasta pärimusmuusika festivalil.
Zetode kontsert 2022. aasta pärimusmuusika festivalil. Foto: Elmo Riig

Homme, 27. juulil algab Viljandi lossimägedes ja südalinnas Viljandi pärimusmuusika festival. Statistikaameti analüütik Erik Lest uuris pärimuspeo puhul lähemalt, kui usinad rahvamuusika harrastajad on Eesti elanikud ning milline on keskmine folkmuusikakontserdil käija.

Statistikaameti 2020. aasta kultuuris osalemise uuringu tulemustest selgus, et küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul käis rahva- ehk teisisõnu folkmuusika kontserdil 90 800 Eesti elanikku. Kõige aktiivsemad folkmuusika austajad olid Lõuna-Eesti maa-asulatest pärit kõrgharitud naised vanuses 45–64. Absoluutarvude poolest olid esirinnas Harjumaa elanikud 38 400 külastusega, kuid maakonna elanike arvu arvestades olid kõige aktiivsemad kontserdil käijad Viljandimaa elanikud, kellest peaaegu 16 protsenti käis aasta jooksul mõnel folkmuusika kontserdil. Neile järgnesid Hiiu (12,7 protsenti) ja Võru maakonna (12 protsenti) elanikud.

Eesti rahvakultuuri keskuse andmetel oli möödunud aastal Eestis 4475 rahvakultuuri harrastuskollektiivi koos 78 320 harrastajaga, kellest 54 753 olid naised ja 23 567 mehed. Harrastuskollektiivide hulka kuuluvad rahvatantsijad, koorilauljad, puhkpillimängijad, rahvamuusikud, harrastusteatrid ning folkloristid ja käsitöölised.

Tagasi üles