Konstaabel hoiab korra majas

Lõuna prefektuuri eelmise aasta parima korrakaitsepolitseiniku tiitli pälvinud Harry Andressonile on tähtis, et probleemid saaksid kiiresti ja õiguspäraselt lahendatud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Käsklused «Avage uks!» ja «Käed seljale!» kuuluvad küll korrakaitsjate töösõnavarasse, ent maapolitseinikul neid iga päev tarvis ei lähe.

Suure-Jaani konstaablijaoskonna piirkonnavanem Harry Andresson räägib, et kuritegevust jääb maal vähemaks. Kas põhjus peitub selles, et elanike arv kahaneb, või on inimesed muutunud seaduskuulekamaks? Mees arvab, et pahategude vähenemise taga on kindlasti ka politsei töö.

Kõige enam nõuavad mundrikandja sekkumist naabrite tülid. Arusaamatusteks võib põhjust anda nii haukuv koer kui magusal uneajal ülakorrusel kraanist vett võttev naaber. Inimeste taluvus on erinev: üht häirib korrus allpool peetav pidu, teine pole sellest kuulnudki.

Kainust ja kasinust armastava paiga rahvas teab ja usaldab oma korravalvureid ning julgeb kahtlasena näivatest seikadest otsekohe teatada. Nii on piirkonnapolitseinikud saanud jälile salaviina müüjatele ja salasigarettidega hangeldajatele. Ühendust võetakse ka siis, kui tänaval keegi tuigerdab või autoga arusaamatuid manöövreid sooritab.

Tuttav või kahtlane

Mõnest tegelasest on saanud politseile juba ammune tuttav. «Meie piirkonnas liigub vanem mees, kes kunagi viina ei võta, kuid köidab oma ebahariliku sõiduviisiga kaasliiklejate tähelepanu, sest tema auto hakkab mõnikord teel ohtlikult vänderdama. Oleme teda kümneid kordi kontrollinud ja teame, et joobes ta pole,» räägib Andresson.

Inimesed teatavad ka Eestis liikuvatest mustlastest. Vahel antakse politseile nende saabumisest teada enne, kui on jõutud pahategu toime panna, teinekord tuleb kurjameid püüda nagu tuult väljal. Nähtud on Türi, Tartu ja Valga mustlasi.

Siinmail on enim tegutsenud Valga mustlaste kamp, kes sõidab autoga talust tallu, pakub oma kaupa ja hoiab silmad lahti, mida majapidamisest võtta vääriks. Andresson meenutab, et paar aastat tagasi sai politsei Türilt kätte terve maja mööbli.

Territoorium, millel Suure-Jaani konstaablijaoskond korda peab, ulatub Võrtsjärvest Soomaani. Kui suure piirkonna mingis nurgas peaks vajatama politsei abi, uurib konstaabel, kas  mõni patrull viibib sündmuskoha lähedal.

Politsei numbrile 110 helistanud saavad ühenduse kõnekeskusega, kust saadetakse teele operatiivgrupp. Kes on harjunud suhtlema kohalike politseinikega, eelistavad helistada otse konstaablipunkti.

Harry Andresson koordineerib nelja konstaabli tegevust. Nood on eri paikades laiali ja tulevad jaoskonda põhiliselt paberitööd tegema, sest seal nagu Viljandi jaoskonnaski pääseb politseiarvutite sisevõrku.

Piirkonnavanem selgitab, et ehkki rahvas on harjunud politseinikke konstaabliteks kutsuma, anti noile 2010. aasta reformiga uueks ametinimetuseks piirkonnapolitseinik.

Paberite täitmisest politseinikul puudu ei ole. Harry Andresson lehitseb kümnest leheküljest koosnevat väärteo protokolli, mis käsitleb üht koeratüli. «Meie töös peab iga samm saama paberile. Ka suulise hoiatuse kohta tuleb koostada dokument,» räägib kakskümmend aastat politseitööd teinud mees.

Lisaks väärtegude protokollide vormistamisele tuleb konstaablil vastata ka päringutele. Andresson toonitab, et paberitööd ei maksa üle tähtsustada, kuid tunnistab, et selle maht on siiski järjest kasvanud.

Konstaabli tööpäeva pikkus sõltub aastaajast ja isegi kuufaasist. Vargusi on rohkem sügisel ja paljud muudab rahutuks täiskuu. Taevakeha mõjul ärevusse sattunud helistavad politseisse, et jagada oma tundeid ja kahtlusi. Andresson räägib, et mõni väljakutse võib lõppeda ka nii, et polegi vaja sündmuskohale sõita.

«Kui õnnestub olukorra põhjustanu telefonile saada ja temaga vestelda, saab teda veenda teisi häirivat tegevust lõpetama,» lausub piirkonnavanem. Sellist poolte lahutamise võimalust on konstaabel kasutanud lihtsamate juhtumite puhul — muidu tuleb patrullil või piirkonnapolitseinikul ikka kohale minna.

Aastas ühel-kahel mehel käed raudu pannud Andresson peab karistust hoiatusest tõhusamaks. «Mõni mees ainult hoiatusest hoiatuseni elakski,» teab konstaabel rääkida.

Eriti kurvastab piirkonnavanemat alaealiste karistamatus. Ta meenutab aega, mil lapsevanemaile sai trahvi määrata, kui nende võsukesed pahandust tegid. «Trahv motiveeris nii mõndagi isa ja ema lapse käike ja tegevust paremini jälgima.»

Ohtlik töö

Harry Andresson leiab, et igapäevane konstaablitöö ohtlik ei ole, kuid sellegipoolest kuulub politseivormi juurde vöö, millele kinnituvad erivahendid, juhuks kui olukord kipub käest minema. Püstolit, nuia, varupadruneid, taskulampi ja käeraudu varjab sinine munder.

Andresson on vahel välja läinud vööta ja paar korda püstolist puudust tundnud. Ühel korral peatas ründava koera kolleegi hoiatuslask ja teisel korral hoidis ta ise neljajalgset rihmapidi õhus, kuni perenaine raevunud looma koju tagasi viis. Tähelepanuväärne oli see, et naine saatis koera kallale maja juurest lahkuvale politseile.

Konstaabli karjääri ekstreemseim lugu pärineb üheksakümnendate aastate lõpust, mil Leie laenuühistu koosolekul osaleja haaras granaadi ja lubas kõik õhku lasta: ühistu esimees oli nõudnud võlglaselt raha ja ähvardanud temalt vara ära võtta.

Andresson suunas granaadimeest ärritanud inimesed saalist välja ja suutis ähvardajat veenda, et ta lõhkekeha politseinikule loovutaks. Koosolekul olijad jäid ellu ja terveks, kuid arestikambris ööbima sunnitud võlglase maja süttis samal ööl.

Lõpp korralagedusele

Politseis töötamine on Harry Andressonile näidanud, et ühesuguseid inimesi pole: ühed saavad aru heast jutust, teised kuulavad vaid kurjustamist. Piirkonnavanema sõnul on tema aastatepikkune töö vilja kandnud ning tänaval laaberdajaid on jäänud märgatavalt vähemaks.

«Möödunud nädalal märkasin noorukit, kelle kõnd tundus iseäralikult taaruv. Puhumine andis tulemuseks 0,8 promilli. Alkoholi tarvitamist noormees eitas, kuid hingeõhust oli tunda värske valge viina lõhna. Korduspuhumisel tuli promille juba 1,6. Kergest joobest oli mõne minutiga saanud raske ja poiss tunnistas, et oli just üksi joonud pudeli viina.»

Konstaabel möönab, et kahjuks on sellistel puhkudel vanematega rääkimisest harva abi.

Koolides ja lasteaedades ennetustöö tegemine kuulub konstaabli kohustuste hulka. Suitsetamise ja joomise kahjulikkusest rääkivad ning avalikes kohtades käitumist ja liiklusohutust puudutavad loengud on lastele huvitavad.

Piirkonnavanema laual uhkeldab savist voolitud sinivalge politseiauto. Leie lasteaed Sipelgapesa meisterdas selle oma sõbrale tänutäheks.

ARVAMUSED

INDREK KOEMETS,
Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo juht

Harry on musternäide mehest, kes ei virise ega kääksuta vinguviiulit, vaid teeb asjad ära. Kui otsida naljaga pooleks temas midagi halba, siis üht võib küll öelda: ta teeb teiste politseinike elu väga raskeks, sest temaga võrreldes on paganama raske paista kõva tegija. Latt on nii kõrgel.
 

ALVAR PÄHKEL,
Viljandi politseijuht

Tunnen Harryt juba 1990. aastate keskpaigast, mil käisime koos vabariiklikel konstaablivõistlustel. Tema on nendel võistlustel ka võitjaks tulnud, mis näitab, et ta oli juba politsei algusaastatel oma ala professionaal.
Harry on kindlasti üks kogenumaid piirkonnapolitseinikke ja -vanemaid. Tema oskused ja suutlikkus nendes keerukates ametites nii kaua vastu pidada väärivad tunnustust.