Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi õpilane Maria õppis nädala algul Hallistes kaerajaani tantsima.
Õpilased vahetasid arvuti hüppenööri ja puuri vastu
22. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nüüd on mul oma auto ka!» teatas Maria teisipäeva õhtupoolikul.
Ta oli üks 38 õpilasest, kes osalesid projekti «Teeme huviringe koos» kolmepäevases laagris Halliste koolimajas. Peale tema ja ta koolikaaslaste olid laagris Hallise põhikooli, Abja gümnaasiumi ja Saaremaa Leisi keskkooli VII—IX klassi õppurid.
«Iga kool tõi kaasa mõne oma huvitegevuse, et seda teistele õpetada,» ütles projektijuht Kelly Erin-Uussaar.
Mariale meeldis veel väikekandle mängu õppida ning kõik tantsuline.
«Tõesti, varem nad mul kaerajaani ei osanud, aga «Kaks sammu sissepoole» oli neile traditsioonilise vene tantsuna tuttav,» lausus projekti kommunikatsioonijuht ja Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi kodanikuõpetuse õpetaja Žanna Solomanjuk.
Kesised võimalused
Kohtla-Järve õpetaja sõnutsi on seal koolinoorte huvitegevusega lood kehvad. «Kõik hobiringid on tasulised,» selgitas ta. Järve vene gümnaasiumis ringijuhte leiduks, aga linn ei maksa neile palka. Huviringid töötavad kohalikus loomemajas, aga Žanna Solomanjuki ütlemist mööda ei saa paljud pered oma lastele neis osalemist rahanappuse tõttu lubada.
Laagri algul tehtud küsitlustest selgus veel, et maakoolide noortel on huvitegevuseks küll võimalusi, aga buss läheb ära ja ringi jääda nad ei jõua.
Solomanjuk ütles, et laagri mõte tekkis vajadusest muuta ja mõjutada huviharidust.
Avatud Eesti fondi rahastatud projekti «Teeme huviringe koos» algatajad soovisid põhikoolinoortele näidata, milliseid huvihariduse võimalusi leidub. Laagris sai lisaks tantsule, pillimängule ja puutööle oskusi arendada draamakunstis, väitlemises ning indiaca-mängus. Lapsepõlvemängude õpituba andis võimaluse meelde tuletada kunagisi hoovimänge ning kätt sai proovida lauamängudes.
Uued ja vanad mängud
Laagri korraldajad leidsid, et laste huvitegevus on tehnika võidukäiguga vähenenud ja vähesest liikumisest tekivad tervisehädad.
Lapsepõlvemängude õpituba pakkus noortele liikumisrõõmu: nad kekslesid hüppenööriga ja kalpsasid üle võnkuva köie.
«Nad võtavad ikka kõigest osa,» lausus Kelly Erin-Uussaar ja lisas, et need, kes valusate põlvede üle kurdavad, siiski hüplema ei lähe.
Laste aktiivsust kiitis ka projekti koordinaator mittetulundusühingu Spordiklubi Halliste liige Anneli Roosalu. Tema juhendada oli indiaca õpituba. Seda suhteliselt võõrast pallimängu olid mõned lapsed näinud ja üksikud proovinud, kuid õppida ei peljanud keegi.
«Keegi pole veel öelnud, et ta ei taha,» kinnitas ka puutööd õpetanud Halliste põhikooli tööõpetuse õpetaja Jaanus Ermits. Mõni tüdruk oli küll puurida peljanud, aga siis läks mõni poiss või õpetaja talle appi.
Interneti igatsus
Puutööõpetaja näitas mängu, mille ta ise on välja mõelnud ja millest on saanud Halliste koolilaste meelisala. Mängija peab end ümmarguse põhjaga toolil kõhuli olles keerlema lükkama.
«See, kes kõige rohkem tiire saab, on võidumees,» selgitas õpetaja reegleid.
Halliste koolipoiss Sander oli end keerutanud 46 korda. Laagri lastest parima tiitel läks 29 ringiga Leie koolipoisile Uko-Aijale. Tüdrukutest oli 15 korraga parim Kohtla-Järve neiu Jana.
«See nõuab pingutust,» ütles Ermits. «Keha tuleb pulksirgelt pinges hoida. Kui lõdvemaks lased, siis hoog raugeb.»
Sandri rekordipüstitamist pealt näinud õpetaja teadis öelda, et pärast 46 ringi leemendas poiss higist. Mängu väljamõtleja enda rekord kümnetesse kordadesse ei küündi, sest pea hakkab ringi käima.
Liikumist täis päevakavast hoolimata jõudsid noored igatseda internetti. Kelly Erin-Uussaare sõnutsi olid nad uurinud, kas arvutiklassi saab.
«Kui öörahu välja kuulutasime, avastasime ühe noormehe arvutit kasutamas,» meenutas Anneli Roosalu ja lisas, et ka telefonid olid lastel kindlad kaaslased.
Arvutit neil öörahu huvides siiski kasutada ei lubatud ja õnneks see suuremat osa ei pahandanud.
«Üldiselt tegutsevad nad ka ilma tehnikavidinateta päris kenasti. Oleme püüdnud neile leida muid vaba aja veetmise võimalusi, nagu lauatennis, kabe ja male.»