Saada vihje

HOOLDEKODU Riigiamet survestab küsimusega Viljandi linna ja valda rohkem maksma (1)

Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja abivahendite talituse juhataja Tiia Orlovski sõnul on menetlustähtaegade ületamine põhjustatud ekspertarstide nappusest ning aasta alguses suurenenud töömahust. 

„Tavapäraselt suureneb puude raskusastme taotluste arv aasta lõpus ning uue aasta alguses. Tänavu on olukord keerulisem, sest pensionile jäi kolm kogenud ekspertarsti ning uusi arste pole ka meil õnnestunud leida. Kahjuks ei saa me hetkel öelda, kui paljusid inimesi võib otsuse viibimine puudutada,” selgitab Orlovski ning lisab, et taotluste menetlemisaja pikenemine võib tuua endaga kaasa toetuste väljamaksete hilinemise. 

Kõik taotlused menetletakse ja otsused tehakse nii kiiresti kui võimalik. Vajadusel teeb sotsiaalkindlustusamet täiendavaid makseid, et kõik inimesed, kellele on puudetoetus määratud, saaksid raha esimesel võimalusel kätte. 

Teavitame sotsiaalkindlustusameti iseteeninduskeskkonnas personaalselt kõiki, keda puude raskusastme taotluste menetluse viibimine puudutab. Juhul kui inimesel ei ole võimalik tutvuda talle saadetud infoga iseteenindusportaalis, saab ta vajadusel helistada sotsiaalkindlustusameti infotelefonile 612 1360. Juhime tähelepanu, et suurenenud pöördumiste arvu tõttu võib infotelefonil olla ootejärjekord. 
Kokku on 2023. aasta seisuga puude raskusaste tuvastatud 116 432 inimesel, mis on 8,4% Eesti rahvastikust. Foto on illustratiivne.
Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja abivahendite talituse juhataja Tiia Orlovski sõnul on menetlustähtaegade ületamine põhjustatud ekspertarstide nappusest ning aasta alguses suurenenud töömahust. „Tavapäraselt suureneb puude raskusastme taotluste arv aasta lõpus ning uue aasta alguses. Tänavu on olukord keerulisem, sest pensionile jäi kolm kogenud ekspertarsti ning uusi arste pole ka meil õnnestunud leida. Kahjuks ei saa me hetkel öelda, kui paljusid inimesi võib otsuse viibimine puudutada,” selgitab Orlovski ning lisab, et taotluste menetlemisaja pikenemine võib tuua endaga kaasa toetuste väljamaksete hilinemise. Kõik taotlused menetletakse ja otsused tehakse nii kiiresti kui võimalik. Vajadusel teeb sotsiaalkindlustusamet täiendavaid makseid, et kõik inimesed, kellele on puudetoetus määratud, saaksid raha esimesel võimalusel kätte. Teavitame sotsiaalkindlustusameti iseteeninduskeskkonnas personaalselt kõiki, keda puude raskusastme taotluste menetluse viibimine puudutab. Juhul kui inimesel ei ole võimalik tutvuda talle saadetud infoga iseteenindusportaalis, saab ta vajadusel helistada sotsiaalkindlustusameti infotelefonile 612 1360. Juhime tähelepanu, et suurenenud pöördumiste arvu tõttu võib infotelefonil olla ootejärjekord. Kokku on 2023. aasta seisuga puude raskusaste tuvastatud 116 432 inimesel, mis on 8,4% Eesti rahvastikust. Foto on illustratiivne. Foto: Elmo Riig

Kui Mulgi valla kodanik hooldekodusse kolib, maksab vald tema koha eest 650 eurot. Viljandi linna või valla elanik saab aga arvestada vaid 500-eurose abiga. Küsimusega looritatult püüab sotsiaalkindlustusamet suunata Viljandi linna ja valda ning veel 19 Eesti omavalitsust sellele rajale, et nad tõstaksid enda osaluse määra, et riigi lubadus – pensioni eest saab hooldekodukoha – ka päriselt teoks saaks.

Otsesõnu riigiamet linna ja valda piirmäära tõstma ei sunni, sest selleks pole vähemalt esialgu juriidiliselt õigustki. Selle asemel küsitakse, kuidas linna- ja vallajuhtide arvates peaksid abivajavad inimesed hoolde­kodukoha saama, kui keskmiseks pensioniks arvutatakse praegu eelmise aasta andmete põhjal 636 eurot, omavalitsuse abi on 500, aga keskmine hooldekodu kohatasu on 1300 eurot.

Tagasi üles