Eestis 96 ja Viljandimaal seitse. Keskkonnaamet seadis paika karulaskmisplaani

Eesti metsades elab ligi tuhat karu ning küttimisliimit on sel aastal 96 looma. Foto: Elmo Riig

Viljandimaal võib tänavu küttida seitse karu ning üle Eesti 96. Keskkonnaameti andmetel on see ligi kümme protsenti karude arvukusest ning lähedal aastasele juurdekasvule.

"Pindala arvesse võttes on Eesti üks karurikkamaid riike põhjamaades, kui mitte kogu Euroopas," rääkis keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk. "Näiteks on seitse korda suurema pindalaga Soomes vaid kaks korda rohkem karusid. Läbimõeldud küttimise korralduse tulemusena on karude levik Eestis laienenud nii lääne kui lõuna suunas ning karu populatsioon kinnitab järjest tugevamalt kanda ka Lätis. Kokkuvõttes võib öelda, et karudel läheb väga hästi."

Väitega, et karul läheb metsas hästi, nõustuvad ka jahimehed, kes näevad oma rajakaameratest, et nende suurte loomade arvukus ja pesakondades olevate järglaste hulk on kasvanud. Samale väitele vaidlevad aga vastu looduskaitsjad, kelle hinnangul võiks Eesti suurust arvestades elada siin hulga rohkem karusid.

Keskkonnaagentuuri seire kohaselt on Eestis 900–950 karu. Jahimeeste hinnangul on neid paarisaja võrra enam. Karude hulk on aastate jooksul kasvanud ning sellega kaasneb loomade tekitatud kahju põllumeestele ja mesinikele ning inimestega kohtumiste sagedus on tunduvalt kasvanud. Järjest sagedamini eksivad noored karud ka asulatesse.

"Enamasti möödub inimese ja karu kohtumine rahumeelselt, kuid teeb muret, kui palju on teateid kohtumistest väljaspool karude elupaiku – asulates või mujal kultuurmaastikul," ütles Leelo Kukk. "See annab märku, et vanemad ligikaaslased on looduslikud elupaigad hõivanud ja noored karud otsivad elupaiku inimese vahetusse lähedusse. Iga sellise kohtumisega kasvab tõenäosus, et tekkida võib ohtlik olukord. Seega peame karude kaitsmise kõrval nende arvukust ka piirama."

Karu on rangelt kaitstav liik ning tema küttimine on lubatud vaid erandkorras kahjude ärahoidmiseks ning ohutuse tagamiseks tingimusel, et puuduvad alternatiivsed lahendused ning säilib soodne seisund. Kui mesitarusid on võimalik korraliku taraga kaitsta, siis suure arvukusega seotud ohuolukordade ennetamiseks peetakse põhjendatuks kontrollitud küttimist.

Keskkonnaamet seab küttimismahud, lähtudes karude arvukusest ning suurkiskja kaitse- ja ohjamiskavast. See näeb ette, et poegadega pesakondade arv peab olema vähemalt 70. Läinud aastal oli pesakondi 96, mis on viimase 20 aasta suurim arv.

Kõige rohkem karusid võib Eestis sel hooajal küttida Lääne-Virumaal (16), Ida-Virumaal on lubatud lasta üks karu vähem. Üle kümne karu võiks küttida veel Harjumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal. Viljandimaale on lubatud seitse karu. Suuri ei loomi ei või lasta Saare- ja Hiiumaal.