Üks töö, kaks maksjat. Riik ja linn maksavad sama krundi niitmise eest, sest info ei liigu

Toome tänav 21 krunt on olnud alati eeskujulikult niidetud. Selle põhjus võib olla, et Viljandi Linnahoolduse traktor käib seal suve jooksul viis kuni seitse korda ning maa-ameti lepingupartneril on kohustus seda kolm korda niita. Teineteise tegemisest kaks niitjat ja töö tellijat seni ei teadnud. Järgmistel suvedel kasvab see maa ilmselt heina. Foto: Jan Randa Raidma/montaaž

Kui nüüdseks maa-ametiga lepingu kaotanud osaühingu Andiamo juht kevadsuvel oma muruniidukiga Kundasse jõudis, avastas ta, et mitu platsi neist, mida ta hooldama pidi, on juba niidetud. Tema sõnul oleks ettevõte võinud rahumeeli maa-ametile arve saata ja suure tõenäosusega on amet varasematele lepingupartneritele sellistel puhkudel kellegi teise tehtud töö eest ka maksnud.

Tänavu alanud, aga väga lühikeseks jäänud lepingu täitmise käigus avastas Andiamo omanik Andi Liblikman veel mitmes omavalitsuses riigile kuuluvaid krunte, mille hooldamise eest riik talle maksab, samal ajal kui platse hooldab kohalik omavalitsus. Maa-amet tunnistas, et kui tal pole infot, milliseid riigimaid vald või linn on ise hooldama hakanud, võib tõepoolest tekkida olukordi, kus riik maksab ettevõtjale töö eest, mille on teinud keegi teine.

"See on nahaalsus ja sigadus," lajatas sellisest skeemist kuuldes Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum. Nimelt kuulub Kunda linn sellesse valda. Tema sõnul teab vallavalitsus hästi, et niidab oma kulu ja kirjadega riigimaad, kuid et 25-st riigile kuuluvast Kunda krundist on päris mitu kesklinnas, siis kauni linnapildi säilitamiseks teeb vald tihtipeale riigi töö ära. "Aga et keegi teine saab selle eest veel raha ..." pahandas vallavanem ja nentis, et selline segadus on tekkinud suuresti seetõttu, et maa-ameti ja mitmete omavalitsuste läbisaamine on pehmelt öeldes halb.