Alder Harkmann ⟩ Kodune jäätmesortimine ei ole keerulisem kui lugemaõppimine

Alder Harkmann, Eesti Pakendiringluse juht Foto: Kristjan Teedema

JÄÄTMED on tänapäevase rikastuva ja jõuka ühiskonna tunnus. Mida rikkamalt ja paremini elame, seda rohkem jäätmeid tekitame. Ometi on need ka mureks: jäätmed on keskkonnaprobleem ja need on probleemiks ka meie tervisele, elusloodusele, õhu ja vee kvaliteedile ning taimestikule. Mikroplasti jääke leidub isegi meie silmades ja emaüsas lootevees.

Aga oluline on mõista, et jäätmed ei ole ainult jäätmeettevõtete mure. Need ei ole ka riigi või kohaliku omavalitsuse mure. Jäätmed ja nendega hakkamasaamine on meie kõigi ühine vastutus – ühine probleem. Peame mõistma, et ringmajanduse toimimiseks, kus see, mis loodusest on kord võetud, jääb ringlusesse võimalikult pikaks ajaks, on oluline, et kõik asjaosalised peavad süsteemi toimimiseks tegema oma osa.

JÄÄTMETE TEKITAJA ehk tarbija osa on selles tsüklis võrdlemisi lihtne: erinevad jäätmeliigid eraldada teineteisest tekkekohal ehk kodus või tarbimiskohas ning need seejärel ka liigiti käitlejale anda. Vastasel juhul on järgmised ringlussevõtu etapid tunduvalt keerulisemad ja ressursimahukamad. Teisisõnu: kodus tekkivad jäätmed tuleb liigiti koguda, koduses kõnepruugis sortida ja panna eraldi jäätmekonteineritesse, muidu on nende käitlusvõimalused piiratud vaid põletamise või ladestamisega.