Viljandi kohus ei lubanud Tallinna tapjat enne tähtaega vabadusse

Karistust kandev tapja ei saanud vabanemiseks luba Viljandi kohtumajast ega ka ringkonnakohtust. Foto: Elmo Riig

Viljandi kohtumaja kohtunik ei lubanud teist korda tapmise eest vanglas karistust kandvat Toomas Truusi enne tähtaega vabadusse ning seda otsust toetas paar nädalat tagasi ka Tartu ringkonnakohus.

Truus on saadetud 12 aastaks vanglasse, sest peksis 2015. aastal Tallinnas tühermaal käte ja jalgadega surnuks juhututtava. Truus tunnistas end süüdi, ta mõisteti esimese astme kohtus süüdi ja edasi ta otsust ei kaevanud.

2027. aasta kevadeni vanglasse mõistetud Truusil tekkis aga nüüd võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks ja seda püüdis ta Viljandi kohtumaja kaudu ka kasutada. Kohtunik teist korda tapmise eest vanglasse saadetud Truusi aga vabadusse ei lubanud. Mees kaebas otsuse edasi, kuid ei saanud võitu ka ringkonnakohtust.

49-aastane Toomas Truus on kohtumaterjalide kohaselt üheksa korda kriminaalkorras süüdi mõistetud ning tapmise eest kannab ta karistust teist korda. Kuritegusid on ta toime pannud nii grupis kui üksi ning enamasti on need olnud planeeritud. Kuritegeliku käitumise soodusteguriteks on tema puhu soov teenida tulu, puudulik probleemide lahendamise oskus, kuritegelikud hoiakud, impulsiivsus, puudulik oskus mõista teiste seisukohti ja sõltuvusprobleemid.

Vangla antud antud hinnangu kohaselt on Toomas Truus avalikkusele kõrgohtlik. Oht seisneb vägivallas huligaansel piinaval ja julmal viisil, tapmises ja vanglas narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamises, millega seadis ohtu vangla üldise julgeoleku. Oht on tõenäolisem, kui isik ei oska oma probleeme sihipäraselt lahendada, puudub töö ja sissetulek, harrastab parasiteerivat eluviisi ja tarvitab joovet tekitavaid aineid.

Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 61 protsenti, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul aga 38 protsenti.

Ennetähtaegset vabastamist ei toetanud vangla ega prokurör.

Süüdistaja seisukohast nähtub, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi enne tähtaega, sest varasemad kriminaalkaristused ja vangistuses viibimised ei ole muutnud Truusi käitumist seaduskuulekamaks. Kohtupraktika seisukoht on, et mida raskemaid kuritegusid süüdimõistetult karta on, seda suurem peab tema vabastamiseks olema tõenäosus, et kuriteod uuesti aset ei leia. Oodatavate kuritegude iseloomu saab prognoosida eelkõige juba toimepandud kuritegude põhjal.