Korraldaja Heldi Ruiso: juba [eel]arvamusfestival iseenesest on tekitanud huvitava eelarvamuse ja arutelu

Festivali põhipäev on laupäev ning kolmel arvamusalal käivad arutelud. Et ilmataat lubas vihma, koliti arutelud Arkaadia aia asemel Tartu tänava kohvikutesse. Foto: Marko Saarm

Täna lõunal algas Viljandis [eel]arvamusfestivali põhiosa ning avati kolm arvamusala. Viljandi linna alal arutleti muu seas selle üle, miks on eelarvamus negatiivne ning millised eelarvamused on tekkinud Viljandiga seoses.

Teisel alal keskenduti targale linnale ja kolmas on noorte ala.

Festivali korraldaja Heldi Ruiso tõdes, et juba [eel]arvamusfestival iseenesest on tekitanud huvitava eelarvamuse ja arutelu. "Et kui me paneme Tartu tänava kinni, siis juhtub midagi väga halba Viljandis inimestega, kellel on autod ja ärid. Et me segame neid ja nad ei saa koju."

Ruiso märkis, et möödunud aastal, mil festival leidis aset Tartu tänaval, said korraldajad väga positiivset tagasisidet ega olnud midagi hullu: inimesed said koju, tuletõrjele, arstidele ja kaubaautodele tehti tee vabaks. "Inimesed tulid tänama ja me olime juba esimesel päeval lõhki nendest headest emotsioonidest. Ja kui me sellel aastal tegime ettevalmistusi, et teha festivali oma kodutänaval – me peame oma festivali kodutänavaks just Tartu tänavat –, küsisid ka ettevõtted: "Kuhu te need pingid viisite, mis siin eelmisel aasta olid? Miks nad siia ei jäänud?""

Ruiso pakkus, et kui ka tänavu oleks festival Tartu tänaval, oleks uudishimu suurem. "Ma arvan, et see on väga võhiklik arvamus, et festivali saab igal pool teha," lausus ta. 

Eelarvamus on negatiivne?

Arutelu "Saame tuttavaks, minu Viljandi eelarvamused on ..." üks eestkõnelejatest Gert Kiiler nentis, et temal tulid sõnaga "eelarvamus" kõigepealt meelde juhtumid, kui Viljandi arenduse koha pealt on inimestel olnud suured eelarvamused ja pärast on tulnud välja, et kõik ei läinud üldse nii halvasti, kui nad eeldasid.

"Üks konkreetne näide on, kui Viljandis hakati Ugala teatri vastas alajaamast motopoodi ehitama. Siis oli inimestel päris kõva pahameel, et ilusas looduslikus kohas hakkavad olema õudne bensiinihais ja mootorite mürin. Oli väga negatiivne häälestus ja eelarvamus, mis jäi õhku. Aga siis tehti asi ära ja tegelikult ma ei ole kunagi kuulnud, et keegi seal mootorratast jõristaks või midagi muud halvasti oleks."

Teiseks näiteks tõi Kiiler Tallinna tänava renoveerimise eelse eelarvamuse, et autod ei mahu enam ära, kui jalakäijate osa laiemaks tehakse. ‘‘Praegu bussijuhtidel võib-olla on ringristmikul probleeme, aga üldiselt mahuvad ju kõik kenasti ära."

Kiiler viskas õhku küsimuse, kas "eelarvamus" ongi sünnipäraselt negatiivse alatooniga sõna või on ka positiivset eelarvamust. "Eestlasena mulle tundub, et kasutame seda negatiivsena."

Eelarvamused on paratamatus 

Näitleja Karl Robert Saaremäe, kes oli [eel]arvamusfestivalil DJ rollis, tõdes, et temale on sõna "eelarvamus" enamasti negatiivse maiguga. "Vaevalt inimestel on mingid hästi positiivsed eelarvamused. Kindlasti on neid ka, aga need on siis võib-olla mingil määral õhulossid, mis võivad puruneda," rääkis ta ning tõi näiteks iidoliga kohtumise, mille puhul võib isegi süda puruneda, kui saad aru, et iidol ei ole selline, nagu oled endale ette kujutanud. "Aga just läbi selle, et ma olen aru saanud, et tihti ei ole asjad nii, nagu ma olen endale ette kujutanud, olen oma 31 eluaasta jooksul jõudnud niikaugele, et ma ei kujuta ette või ma vähemalt püüan seda mitte teha."

Ka näiteks teatrisse minnes võiks Saaremäe meelest püüda eelarvamustest lahti lasta: minna vaatama etendust vabalt ja keskenduda sellele, mida lavalt parasjagu pakutakse. "Mitte istuda, käed rinnal risti, ja märgata ainult neid asju, mida sa arvasid, et seal ei ole, või arvasid, et seal on."

Ootusi ei ole Saaremäe sõnul mõtet seada. "Mina ilmselt õppisingi sellest, kui mõistsin: kui ma ootan midagi, ükskõik millest – kas mõnest kokkupuutest inimesega, paarisuhtest või lihtsalt restorani minekust –, siis päris emotsioon, mis saab tekkida, või asi, mis saab sündida, saab mahtuda ainult sinna raami sisse ning kui see läheb veidikene üle joone, tekib rahulolematus. Sain aru, et niimoodi ellu suhtudes on mul väga vähe võimalust midagi võita."

Saaremäe nentis, et eelarvamused tekivad paratamatult, kuid ta kutsus üles märkama, kui need tekkinud on. "Sest tegelikult on see kihvt: ma näen ära, et mul on tekkinud mingi eeldus, aga siis on mul võimalik sellega midagi teha. Ta muutub mingiks asjaks, mis on päriselt minu käes. Nagu prillid mu ees. Ja siis ma saan valida, kas ma jätan need ette või võtan eest ära."

Saaremäe usub, et on jõudnud selle mõistmiseni suuresti tänu sellele, et muu hulgas ei taha ta, et inimestel oleksid tema suhtes eelarvamused.

Teine festivalil DJ-na üles astunud näitleja Rait Õunapuu oli kaaslasest veidi teistsugusel arvamusel. "Kohtan eelarvamusi elus ikka väga palju ja pigem olen nendesse hästi suhtunud. Mulle just meeldib võtta hästi tugevaid seisukohti ja eelarvamusi mingisuguste inimeste või teemade suhtes, sest see ärgitab dialoogile. See, kui keegi sulle vastu vaidleb või sinuga isegi nõustub, annab võimaluse oma seisukoht ümber hinnata."

Ehkki Õunapuu ei ütle, et eelarvamused on head, usub ta, et need on kõigil ja kõige suhtes ning seda on võimatu vältida. "See kuulub inimese olemuse või loomuse juurde. Kõik kujutavad tegelikut ette, me lihtsalt ei räägi sellest. Kõigil on eelarvamused ja ma usun, et need rikastavad üldpilti."

Õunapuu arvates ei peaks eelarvamusi vältima. "Kui eelarvamusi või arvamusi ei oleks, oleks veel hullem," põhjendas ta.