/nginx/o/2012/03/20/1019076t1hc64b.jpg)
Homme laulab Viljandi Jaani kirikus Eesti rahvusmeeskoor uue peadirigendi Mikk Üleoja juhatusel.
Mikk Üleoja: RAM-i parim aeg on ees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RAM (riiklik akadeemiline meeskoor, praegu ametliku nimega Eesti rahvusmeeskoor) on jõudnud uuele tasemele. Renessanss ehk taassünd algas Ants Sootsi juhtimisel tosin aastat tagasi. Praegu seostatakse uue peadirigendi Mikk Üleoja nimega uut taset.
«RAM oli aktuaalne 1950.-1960. aastatel Gustav Ernesaksa karisma ja ühiskondliku tellimuse tõttu,» rääkis Mikk Üleoja. «On selge, et mingil ajal vajus koor kultuurikontekstist välja: kultuuripilt muutus ja RAM ei tulnud sellega kaasa.»
Nagu harjumuspärases repertuaariteatris, nii suunab ka kooris ambitsioone «pea»: teatris peanäitejuht, kooris peadirigent. Mõlema ootuspärane ülesanne on pigistada inimestest välja maksimum, innustada käepärast ressurssi tegema seda, milleks tal on eeldusi ehk potentsiaali. Mõnel see ei õnnestu.
«Suured laevad pööravad end aeglaselt ja märksõnad «uus tase» või «uus hingamine» on liiga äärmuslikud. Pigem on see protsessi loomulik osa, ma ei tahaks sel teemal ennatlikult väljenduda,» räägib Üleoja. Ometi tunnistab peadirigent, et kui temale määratud ametiaeg saab läbi ning RAM on siis parem kui praegu, jääb ta rahule.
Üleoja, kes on korduvalt tunnistanud varajase polüfoonia lembust, lausub leebelt, et Eesti rahvusmeeskoorist ei saa varajase muusika esitajat ja Viljandi vanamuusika festivalile ta esinema ei kipu.
«Oleme oma ajateljel pöördunud mineviku või ajatu poole. Peame mõtisklema selle üle, et Gregoriuse laul, mida esitame, ei ole aastatuhandetagune muusika, vaid on sündinud palju varem,» räägib Üleoja. «Ka vormistamine nõuab aega ja muusikalisel ajateljel edasi või tagasi liikuda on põnev. Peadirigendiamet võimaldab mul süveneda repertuaari, mis mulle huvi pakub.»
«Uut peadirigenti iseloomustab eelkõige selge nägemus: selgitusega kuidas kaasneb alati selgitus miks,» rääkis helilooja Ülo Krigul. «Ta väljendab end pealegi suhteliselt lakoonilises vormis, mis pole koorijuhtide puhul just tavaline. Lisan veel ilmselgelt põhjaliku eeltöö partituuriga, detailitäpsuse ja tõiga, et endise profikoorilauljana on ta õppinud nii noodi- kui lauljarivide vahel peituvatest salakaridest mööda loovima. Selline eeskuju õhutab laulumehi järjest rohkem keskenduma ja andma endast rohkem nii proovisaalis kui laval.»