Kui kõne käib kosmose kaudu

Satelliittelefon Iridium Extreme töötab ühtviisi nii koduses Eestis kui kõikjal maailmas, kas või keset ookeani. Hinnakirigi on sama. Foto: Elmo Riig

Tegelikult on asjas süüdi Eesti eelmine president Kersti Kaljulaid. Kui tema poleks mitu aastat tagasi kasutanud Antarktika reisil sidepidamiseks Iridiumi satelliitsidevõrku, oleks see jutt siin jäänud ilmumata.

Aga ta kasutas, mispeale Iridium saatis selle kohta pressiteate ning mina palusin satelliittelefoni leheloo tarvis katsetamiseks. Ameerika Ühendriikides asuv ettevõte nõustus lahkelt ja telefon jõudis Eesti tolli. Miskipärast jäi see aga sinna kinni ja läkitati omanikule tagasi. Möödus paar aastat ja küsisin uuesti. Taas pani Iridium telefoni teiselt poolt ookeani Sakala toimetuse poole teele. Ehkki ka sel korral oli tollis segadust, jõudis aparaat minuni.

Iridiumi satelliitside katab tervet maakera ja seepärast saigi Eesti president sellele 2020. aastal Antarktikas loota. Ühtlasi andis ta kosmilise andmeside abil digiallkirja, tarvitades selleks Iridiumi võrgus toimivat Thalesi terminali. Mina palusin Iridiumilt satelliittelefoni Iridium Extreme, et proovida satelliitside kaudu helistamist ja sõnumite saatmist.

Kui nutifoni tootja sätib oma telefone üha väiksemasse karpi ega raatsi vahel kaasa panna adapterit ja laadimisjuhetki, siis satelliittelefon jõudis kohale toekas karbis, kuhu mahuks isegi väiksema numbriga kingapaar. Telefoniga oli kaasas üksjagu vidinaid: adapterid, kaablid, väliantenn, kõrvaklapid, autolaadija, vutlar ...

Kõik näis uus ning telefoni ekraani kattis kile. Ma isegi nuusutasin telefoni ja see lõhnas nagu värske kodutehnika, mitte kui klaasjas nutitelefon. Mõnusalt korpulentne aparaat tavalises halltoonis, täpsemalt küll tindilillas toonis ekraaniga.

Telefoni ülemisest otsast turritab väikese sõrme pikkune antenn, mida tuleb signaali paremaks tabamiseks välja tõmmata. Seejuures saab muuta antenni otsa asendit, et see pea juures ikka taeva poole hoiaks. Antenni kõrval on SOS-nupp, peidetuna kummikatte alla.

SIM-kaardi oli Iridium juba telefoni lisanud, mina paigaldasin pikliku aku, mille tagakülg toimib kaanena. Selle sulgemiseks on vaja pöörata väikest ­aasa, misjärel kostab klõps. Lõpuks peab üsna tugevasti vajutama kahe pöidlaga kaanele keskele, et see ikka tihedalt vastu aparaati jääks. Sellist pressimist soovitav silt on isegi kaane tagaküljele kleebitud.

Levi on õues

Läksin toimetuse rõdule ja lülitasin telefoni sisse. Mõni sekund ootamist ja telefon oligi tegudeks valmis, ekraanil Iridiumi kiri ja viis levipulka viiest.

Iridiumi teatel loovad tema leviala 66 satelliiti, mis tiirlevad madalal orbiidil ehk ligikaudu 780 kilomeetri kõrgusel kiirusega 30 000 kilomeetrit tunnis. Satelliidid asuvad kuuel orbitaaltasandil ning igal tasandil on 11 satelliiti.

Käesoleva aasta esimese kvartali lõpus oli Iridiumil kogu maailmas 2 051 000 klienti. Sakala võis arvata ajutiseks kasutajaks: telefon oli minu käes mitu nädalat, kuid üksjagu aega lebas see väljalülitatult, sest tubastes oludes levi pole. Või noh, teatud tingimustel isegi natukene on. Eeskätt võib seda juhtuda avatud akna või ukse juures. Paraku vestlemisest siis ikkagi asja ei saa, heal juhul on kuulda mõni üksik sõna, ning kõne katkeb. Sõnumi saatmine võib levi piirimail paremini õnnestuda. Proovisin järele, et teinekord saab kõnelda ka puude vilus ja hoonete vahel, kui satelliit juhtub telefoni suhtes õige nurga alla.

Erinevalt tavalisest mobiilsidest, mis suudab tungida hoonesse ja padrikusse, vajab satelliittelefon parima ühenduse tagamiseks võimalikult avarat kohta selge taeva all. Kui miski ei sega otsenähtavust telefoni ja satelliidi vahel, on levi kõige parem.

Telefoniga kaasas olev lühikese kaabliga väliantenn nakkub tugeva magnetiga näiteks auto või meresõiduki katusele. Katsetasin, et teatud määral on väliantennist abi kortermajaski, kui kinnitada see aknalaua servale. Heal juhul võib siis ära pidada isegi lühikese vestluse, enne kui satelliit peitu poeb. Ilmselt oleks ühendus päris hea katusekambris, kui katusele seatavat antenninublakat taevase väe eest miski ei varja.

Maapealne mobiilside võimaldab sageli kõnelda ka juhul, kui telefon näitab levi tugevuseks vaid ühe «pulga». Satelliitside puhul soovitab Iridium parima kõnekvaliteedi tagamiseks leida maksimaalse leviga koha, sest ühe-kahe «pulgaga» võib hätta jääda. Ühenduse olemasolu puhul plingib korpusel roheline ja selle puudumisel punane tuluke.

Tavaline mobiilside kasutab leviala loomiseks maapealseid tugijaamu, mistõttu meie maakera, kui ookeanid kaasa arvata, on paljuski levist väljas. Satelliitside haarab olenevalt teenusepakkujast märksa suuremad alad, kusjuures Iridium, nagu eespool öeldud, hõlmab kogu maakera. Vahet pole, kas viibid parasjagu Parika rabas, Sahara kõrbes, põhjanabal või keset Vaikset ookeani – võta telefon ja helista.

Tilluke riik nagu Eesti on mobiilsidega hästi kaetud, aga siingi võib leida kohti, kus tavaline mobiiltelefon levist välja kukub. Soomaal läksin luhale ja tahtsin sealt helistada fotograafile, kes seisis tee peal auto juures. Satelliitlevi oli täiesti olemas, aga fotograafi nutifon oli sattunud maapealse mobiilside leviauku.

Kõnekvaliteet ja muu

Iridiumi võrgu vahendusel kogetud kõnekvaliteeti võis olenevalt oludest hinnata heaks, normaalseks või halvaks. Seda nii satelliittelefoni kasutaja kui kõne teise osapoole ehk tavalise mobiiltelefoni omaniku subjektiivse tunde põhjal.

Pärast trobikonda, kokku enam kui tund aega väldanud kõnesid võib väita, et kui levi on hea, kostab satelliittelefoni kasutaja hääl kõne teise osapoole kõrva täiesti normaalselt, loomuliku tämbriga ja valjult. Satelliittelefoni kuularisse kipub jutt jõudma rohkem või vähem ebaloomuliku kõlaga, vahel oli lausa tunne, justkui vestluspartner joriseks.

Samas tuleb meeles pidada, et katsetasin telefoni piiripealsegi leviga kohtades ehk seal, kuhu see ei ole ette nähtud. Ühtlasi rõhutan, et võõravõitu hääletämbrit olen kogenud ka eri tootjate nutifone proovile pannes. Ilmselt on see üks tehniline nüanss, mida annab paremaks timmida.

Satelliittelefoni kasutades liigub signaal Maa ja kosmose vahet ning kõneldes tajub seda teatava ajalise viivitusega. Umbes nagu televisiooni otseülekandes stuudio ja sündmuskohal viibiva reporteri puhul. Sestap on mõistlik anda vestluspartnerile aega oma laused lõpetada ja mitte vahele segada, muidu jookseb jutt kokku.

Kosmilise telefoniga kõnet algatades sain kutsuva tooni kätte kiiremal juhul umbes kolme sekundiga, mis oli mulle meeldiv üllatus. Kehvema levi puhul võis minna ka mitu korda kauem, nii et tekkis tahtmine ekraanilt vaadata, kas telefon veel ikka püüab ühendust luua.

Iridium Extreme on lihtsa menüüga telefon. Lisaks helistamisele saab vahetada lühisõnumeid ja e-kirju, mis samuti liiguvad lühisõnumina. E-posti tarvis loob Iridium numbripõhise aadressi, minul oli selleks [e-mail].

Telefonil on GPS, mis võimaldab määrata telefoni asukohta ja kõrgust merepinnast. Ühtlasi näeb, mitu satelliiti selle info kogumiseks on panuse andnud. SOS-nuppu ma katsetama ei hakanud, nagu ka andmesidet, mis on satelliittelefoni abil lihtsalt üüratult aeglane.

Mulle meeldivad vana kooli olemusega nuputelefonid. Sellist tunnetust pakkus ka Iridium Extreme, mis kokkuvõttes jättis askeetlikult meeldiva mulje oma parajalt robustse olemusega. Ilmastikule ja kukkumistele mõneti vastupidavat kummise pinnaga telefoni oli mugav käes ja kõrva juures hoida. Telefon tegi, mis ette nähtud, ja nutiseadmelikult ei eputanud.

Arvestama peab mõne iseärasusega. Näiteks laadimisjuhet ei saa ühendada telefoni külge, vaid esmalt tuleb telefoni põhja alla kinnitada adapter ja sinna juhe kinnitada. Kõne märguandeks on valikus neli vanamoodsat helinat. Äratuskella pole. Kui sõnumeid on saabunud juba üksjagu, võtab selle kausta avamine hea mitu sekundit aega. Kõneregistrisse talletuvad üksnes numbrid, mitte nimed, kuigi nimi koos numbriga on salvestatud telefoniraamatusse.

Hinnaline küsimus

Osaühingu AA-SAT Professional satelliitsideekspert Karmo Poom ütles, et tema teada on Eestis mitu firmat, mille kaudu on võimalik hakata Iridiumi või mõne muu satelliitsidefirma kliendiks. Telefoni saab osta ka mujalt, kuid selle kasutamiseks on tavapäraselt vaja lepingut ja SIM-kaarti.

«Ma arvan, et Eestis on kasutusvalmis 150–200 Iridiumi satelliittelefoni, kuid enamik neist seisab väljalülitatult,» lausus Poom. «Selline telefon on rännumeestel ja samuti organisatsioonidel, kes vajavad satelliitsidet peamiselt tagavaraks, kui maapealsed sidekanalid ei peaks toimima. Oluline on satelliittelefon merel, kuhu tavaline mobiilsidevõrk ei ulatu.»

Poomi sõnul on Eesti klientide seas kõige populaarsem just Iridiumi satelliitside, sest selle firma satelliidid lendavad suhteliselt madalal ning kõne hilistumisaeg on väike.

«Enamiku ajast on olenemata asukohast maakeral otsenähtavus olemas kahe-kolme Iridiumi satelliidiga,» rääkis ta. «Suurimaks probleemiks ühenduse tagamisel on otsenähtavuse puudumine telefoni ja satelliidi vahel, takistuseks puud, mäed, hooned ja rajatised.»

Konkureerivad firmad nagu näiteks Inmarsat ja Thuraya kasutavad Poomi andmeil märksa kõrgemal tiirlevaid geostatsionaarseid satelliite ning kõne jõuab ühelt osapoolelt teise kõrvu häirivalt pika viivitusega, samas on nood telefonid odavamad.

Nagu ta ütles, maksab Iridium satelliittelefon olenevalt mudelist 1500–1800 eurot. Iridiumi teenuse standardpaketi kuumakse on umbes 65 eurot ning kõne hind euro kuni poolteist minutis. Sõnumi hind on ligikaudu 40 senti. Vastuvõetavad kõned ja sõnumid on tasuta. Kõne ja sõnumi hind ei olene sellest, kus maakera punktis helistaja parasjagu viibib.

«Ilma maapealse levita kohtades on satelliittelefon kõnesideks ja sõnumite saatmiseks hea võimalus, aga tavalisele inimesele jääb selline asi kasutuks,» märkis Poom. «Kõiki huvitab interneti, eriti kiire interneti kättesaadavus. Iridium Extreme’i pakutava andmeside kiirus on olematu, vaid 2,4 Kbps. See on umbes 10 000 korda aeglasem, kui on keskmise kodukasutaja ühenduskiirus.»

Kes soovib Eestis oma telefoniga helistada Iridiumi võrku, peab samuti arvestama, et see pole odav lõbu. Telia teatel maksab kõneminut Iridiumi satelliitvõrku 8,45 eurot ja sõnum 13 senti. Elisa küsib kõneminuti eest 4,80 eurot ja sõnumist kuni 11 senti olenevalt paketist. ­Tele2 taks on olenevalt Iridiumi numbrist 4,54 kuni 8,38 eurot ja sõnum maksab 11 senti.

IRIDIUM EXTREME

• Võrk: Iridiumi satelliitsidevõrk

• Mõõtmed: 140 × 60 × 27 mm

• Kaal: 247 g

• Töökeskkonna temperatuur: –10 kuni 55 ºC

• Vastupidavuse klassid: IP65,

• MIL-STD 810F

• Aku mahtuvus: 2300 mAh

• Aku kõne- ja ooteaeg: 4 ja 30 tundi

• Lisavõimalused: SMS, e-post, GPS, SOS-nupp

Allikas: Iridium