Kevadine korje näitas rohkelt puuke Võhma kettagolfirajal

Koos kettagolfi populaarsuse kasvuga kasvab inimeste aktiivsus rohealadel ja nagu näitas linnapuukide uuring, kasvatab see omakorda seal puugihammustuse saamise ohtu. Foto: Marko Saarm

Linnapuukide uuringu esimene etapp ehk puukide korjamine linna haljasaladelt on läbi saanud. Tervise Arengu Instituudi teadurite esmasest kokkuvõttest puukide levimuse kohta selgus, et puuke võib kohata peaaegu kõikides linnaparkides ja terviseradadel.

Linnapuukide uuringut tehes korjasid Tervise Arengu Instituudi (TAI) nakkushaiguste uuringute osakonna teadurid 24. maist 8. juunini puuke Eesti linnade rohealadelt. Sel ajavahemikul käidi 47 linnas kokku 51 haljasalal ning uuriti läbi 55 750 ruutmeetrit.

Paari nädalaga korjati kokku 2825 puuki. Eestis levinud kahest puugiliigist oli linnades rohkem võsapuuki, aga leidus ka laanepuuke.  

Keskmine puukide levimus 100 ruutmeetri kohta oli 5,65. Neid haljasalasid, kus puuke leidus 100 ruutmeetri kohta rohkem kui kümme, oli kaheksa. Kõige suurema levimusega oli Valga Priimetsa terviserada, kust leiti 26,63 puuki 100 ruutmeetri kohta. Rohkelt puuke leiti ka Võhma kettagolfirajalt, Kärdla linnapargist ja Tõrva terviserajalt.

"Peamiselt korjasime puuke parkidest, terviseradadelt, lauluväljakutelt ja kettagolfiradadelt. Keskpark tavaliselt puugikorjeks ei sobinud, sest muruplatsid olid tihedalt ja madalalt niidetud, põõsastikke esines vaid vähesel määral või puudusid need üldse ning kuivanud lehed olid korralikult ära koristatud," rääkis TAI nakkushaiguste uuringute osakonna teadur Maria Vikentjeva ning lisas, et niisuguste kohtade heaks näiteks on Haapsalu linnuse territoorium ja Kilingi-Nõmme kesklinna park, kust korje ei toonud ühtegi puuki.

Puugikorjeks sobivad kohad valiti valja silmas pidades projekti eesmärki: välja valiti need avalikud rohealad, kus inimesed palju käivad.

Võib öelda, et Eesti linnade pargid on enamasti hästi hooldatud ja puugioht seal suhteliselt väike. Samas haljasalad parkide kõrval on puugirikkad ning eriti palju leidub puuke üle haljasala sissetallatud radadel.

2023. aasta linnapuukide uuringu eesmärk oli välja selgitada puukide levimus Eesti linnade avalikel rohealadel ning hinnata puugihammustuse saamise ja puugihaigustesse nakatumise riski linnakeskkonnas. Uuringu järgmises etapis hakatakse uurima puukidel esinevaid haigustekitajaid. Need tulemused selguvad eeldatavasti 2023. aasta sügisel.