/nginx/o/2009/02/04/127843t1hc07d.jpg)
Viljandi linnavalitsus laseb lossivaremete säilitamise huvides rajada katuse kunagise ordulossi ühele huviväärsusele, mida rahvasuus tuntakse Villu keldrina.
Villu keldrile pannakse katus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnavalitsuse spetsialisti Monika Rauba selgitusel ehitatakse ajutine katus, et kaitsta mälestist sademete eest. «Tegemist on Villu keldri varemete konserveerimise esimese etapiga,» lisas ta.
Villu keldrit saavad huvilised uudistada ka edaspidi, sest katus tuleb kõrgele varemete kohale. «Keldri idaseina, mille seisukord on päris avariiline, tahame parandama hakata suvel,» rääkis Rauba.
Ligi 15 aastat tagasi suleti punaste tellistega Villu keldrisse viiv võlvkäik ja nüüd sinna uudistajad enam ei pääse. «Aga eks neid ronijaid ikka leidu,» nentis Rauba ja lubas, et kui keldri müürid ja võlvid on kindlustatud ning konserveeritud, eemaldatakse tellistest laotud tõke ja lubatakse inimesi taas keldrisse.
Villu keldrit on peetud kohaks, kuhu vangistati Jüriöö ülestõusus osalejad. Nime sai koht endale Eduard Bornhöhe teose «Villu võitlused» ilmumise järel. Peale Bornhöhe on seda keldrit maininud Aino Kallas jutustuses «Mare ja ta poeg».