/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
«Viljandimaa vabadussõjas langenute mälestussammas on kaheldamatult kõige ilusam ja uhkem mälestussammas, mis on pühendatud meie iseseisvuse eest langenutele,» ütles samba taastamise üks eestvedajaid, Viljandi muuseumi direktor, sõjaajaloolane Jaak Pihlak. «Ja ta on loodud tõeliselt meisterlike kujurite poolt!»
Teisipäeva pärastlõunal tõsteti paika samba skulptuurid. Skulptorid Tiiu Kirsipuu ja Ivan Zubaka taastasid samba võimalikult täpselt vanade fotode järgi. Samba pidulik taasavamine on reedel, 23. juunil, Eesti Vabariigi 105. aasta võidupühal.
«Pinge hakkab vaikselt alla minema,» sõnas Tiiu Kirsipuu, kui pisut enam kui tunni ajaga olid kraana ja tõstuki abil oma kohale saanud kõik skulptuurid.
Vabaduse platsil oli kuum nagu praepannil. Kirsipuu laup pärlendas palavusest, kuid hing oli rahul. «Kõik seisab kenasti sirgelt ja kõik on hästi. Saan täna kindlasti rahuliku südamega magada,» lausus ta.
Suur töö
Kui hakata aega lugema riigihankest ja eelarve koostamisest, võttis töö skulptoritel üle kahe aasta.
«Tegime väga suure eeltöö,» nentis Tiiu Kirsipuu. «Sammast kujutavate vanade fotode kvaliteedi üle ei saa üldse nuriseda. Tõsi, ühte tagumist vaadet meil polnud – ilmselt ei teinud lihtsalt keegi kunagi sealt tagantpoolt pilte –, aga üldiselt olid meil väga korralikud fotod kasutada ja neid sai hästi välja suurendada.»
/nginx/o/2023/06/21/15407260t1h6f7f.jpg)
Amandus Adamsoni skulptuuridel on palju detaile: rõivavoldid, pärlid, tikandid, mõõgad ja mõõgatuped, kirved, kilp ja kahuritoru. Ka Ivan Zubaka kinnitas, et töö polnud kergete killast. «Pidime paljuski ette kujutama, kuidas autor neid kujutada mõtles ja mismoodi modelleeris. Usun, et saime sellega hakkama. Kõige raskemad olidki need rohked detailid.»
Tiiu Kirsipuu enda looming on mitmekülgne ja rikkalik. Tema tuntuimate teoste seas on Oscar Wilde’i ja Eduard Vilde skulptuur Tartus. Kui kerge on ikkagi taastada kellegi teise loomingut ligi saja aasta tagant?
Skulptor tunnistas, et ega see lihtne ole. «See ongi eriti alguses selline detektiivi töö: süvened ja vaatad. Füüsiline tegemine oli muide kõige raskem. Ma olen paremakäeline ja kogu koormus on paremal, kogu aeg töötad ainult ühe kehapoolega ning see on füüsiliselt kurnav. Kehal oli tõesti väga raske.»
RAHA
Viljandimaa vabadussamba lepinguliseks kogumaksumuseks kujunes 723 105 eurot.
Sellest lõviosa moodustab Eesti riigi poole miljoni euro suurune toetus, kuid sümboli taassündi panustasid ka ajaloolise Viljandimaa ja kultuuriloolise Mulgimaa omavalitsused. Nii annetas Viljandi vald 28 000, Põhja-Sakala vald 15 860, Mulgi vald 15 000, Põltsamaa vald 10 000 ja Tõrva vald 1000 eurot. Viljandi linna osaks jäi 89 781 eurot.
Eraisikutest kõige suurema summa 6000 eurot annetas 2021. aastal Viljandi linna elutöö preemia pälvinud ettevõtja Jaak Sulg.
Mälestussamba taastamist oli 2023. aasta 15. maiks toetanud ligi 600 eraisikut, organisatsiooni ja äriühingut 63 464 euroga.
Allikas: Sakala
Skulptuuride saabumist kogunes uudistama rohkearvuline publik, nende hulgas kõrvetavast kuumusest hoolimata kohale tulnud kindlameelsed pidulikes riietes ja suvekübaraga vanaprouad. Selge, et viljandlastele pole see mitte niivõrd sammas kuivõrd sümbol. Nagu ütles Tiiu Kirsipuu, on see temaga täpselt samamoodi. «See oli nii eriline väljakutse ja kui ma nägin ikka esimest korda, kuidas need kujud tegelikus kontekstis välja näevad ... Üks asi, kui sa näed neid silmade kõrguselt või natuke kõrgemalt, aga niisuguse nurga alt ei olnud ma neid kujusid kunagi näinud. See oli eriline põnevus ja ootus.»
Skulptuuri lipuvarda ots ulatub veidi rohkem kui kaheksa meetri kõrgusele.
35 aastat
Jaak Pihlak märkis, et Viljandimaa vabadussammas on ühtlasi üks enim kajastust leidnud vabadussõja monumente Eestis. «Eks selleks on olnud ka põhjust, sest juba samba rajamise lugu kestis mitu aastat, tekitas palju vaidlusi ning pälvis ajakirjanduses suurt tähelepanu,» rääkis ta. «Veelgi pikemaks, ligi 35 aasta pikkuseks kujunes monumendi taastamine, mille kulg oli samuti meedia pideva tähelepanu keskmes.»
/nginx/o/2023/06/21/15407259t1h4c26.jpg)
Pihlakul on kogutud paks pakk väljavõtteid ajakirjandusest – silma järgi kaalub see oma paar kilo – ja ta kipub arvama, et isegi kurikuulsast Tallinna võidusambast pole nii palju kirjutatud.
Mälestussamba taastamine venis eelkõige seetõttu, et kohta, kus see omal ajal oli seisnud, oli ehitatud parteimaja kui võõrvõimu sümbol.
Eestimaa Kommunistliku Partei Viljandi rajoonikomitee hoone rajati Viljandisse aastatel 1979–1981. Juba Eesti iseseisvuse taastamise protsessi algul kerkis Viljandimaa vabadussõjas langenute mälestussamba ennistamise küsimus. Septembris 1988 ilmus Sakalas viljandlase Ülle Aaskivi artikkel, milles ta kutsus inimesi üles andma teada sellest, kui neil on säilinud midagi mälestussambaga seotut, samuti sellest, kui nad teavad midagi selle hävitamise kohta. Kuigi oli ka tagasisidet, olulist infot see üleskutse ei toonud.
/nginx/o/2023/06/21/15407261t1hbb8b.jpg)
«Vahepealne idee, et taastame samba keset väljakut, ei lennanud üldse,» rääkis Pihlak. «Korraldati isegi kaks konkurssi, et teeme mingi abstraktse vabadussamba, aga mõlemad kukkusid läbi ja arusaadav ka. Milleks abstraktne? Inimeste mäludes oli ju originaalsambast mälestus alles! Pealegi oli see ju märk vanast Eestist. Me ei teinud koopiat koopia pärast, me taastasime sümboli.»
Lõpuks finišis
Monumendi taastamiseks vajalikku raha leida ei olnud sugugi kerge. Nagu Jaak Pihlak meenutas, tundus sellise summa kokkusaamine paljudele võimatu. Lisaks tekkis üks tellijast ja ehitajast mitteolenev, aga väga suur mure. Eesti iseseisvuspäeval,
24. veebruaril 2022 alustas Venemaa Ukraina vastu täiemahulist sõda ning see mõjutas märkimisväärselt kogu Euroopa majandust.
/nginx/o/2023/06/21/15407262t1hced0.jpg)
Eestit tabanud erakordselt suur hinnatõus puudutas rängalt ka ehitussektorit. Oktoobris 2022 pöördus osaühing Kivikuvand Viljandi linnavalitsuse poole taotlusega lisada hindade kerkimise tõttu lepingule 59 629 eurot. Linn esitas rahandusministeeriumile taotluse toetada 50 000 euroga mälestussamba taastamise kallinemist, kuid sai eitava vastuse. Novembris 2022 sõlmis Viljandi linn ehitajaga lõpliku kokkuleppe, millega nõustus maksma lisaks 57 168 eurot.
Monumendi astmestiku paigaldamist alustati 20. aprillil, tüvipüramiidi püstitamine algas mai lõpul. Nurgakivi pandi 26. mail, graniiditööd valmisid juuni esimesel poolel. Pronkskujud asetati kohale mõni päev enne avamist.
/nginx/o/2023/06/21/15407263t1h07ee.jpg)
Esimesel iseseisvusperioodil püstitati Eestis vabadussõjas langenuile ligi 200 monumenti. Praeguseks on need peaaegu kõik taastatud. Suurematest tähistest vajavad Pihlaku kinnitusel ennistamist veel vaid Narva-Jõesuu mälestussammas, mis on samuti Amandus Adamsoni töö, ning Viljandis Kirikumäel seisnud kapten Anton Irve monument, mille autor oli skulptor Roman Haavamägi.
«Jõudsime lõpuks sinna finišisse, kuhu oma vaimusilmas olen aastaid näinud, et peame jõudma,» lausus Pihlak rahulolevalt. «Parteimaja ehk sovetisümbol sai maha. Võib küll rääkida, et see oli vajalik hoone ja sealt on kadakasuitsuga ammu kommunistlik partei välja aetud, aga Nõukogude võim ehitas selle just meie vabadussamba peale. Meie vabaduse sümboli peale! See hoone sai maha ja samba me taastasime veel ilusamana, kui ta algul oli.»
Täpsustus: Loo esialgses versioonis oli esklikult väiedetud, et riigi panus on miljon eurot. Tegelikult andis riik pool miljonit. Artikli autor Margus Haav vabandab.
UUS
Viljandimaa vabadussammas on küll taastatud fotode alusel, kuid pronkskujude ennistamisel oli abi ka Viljandi muuseumis säilitatavast neljast originaaldetailist.
Monumendi tüvipüramiid, mis algul oli valatud betoonist, on nüüd hallist Portugalist pärit graniidist.
Ennistatud pronkskujude juures on ainus silmapaistev muudatus tehtud Lembitu ülestõstetud vasaku käe juures. Algse samba puhul oli see ebaloomulikult sirge, kuid nüüd inimese kehahoidu arvestades loogiline.
Mälestussammas on esialgsest asukohast nihutatud mõne meetri jagu Vabaduse platsi keskpunkti poole ning asetseb nüüd rööbiti kõrval paikneva riigimaja, endise Viljandi maavalitsuse hoonega. Algne monument oli paralleelne Tasuja puiesteega.
Allikad: Jaak Pihlak, Sakala
Kutsuda võib mitut moodi
Nagu nentis Jaak Pihlak, on Viljandimaa vabadussõjas langenute mälestussammast läbi aegade nimetatud mitut moodi, näiteks ka vabadussõjas langenud Sakalamaa sõjaväelaste mälestussambaks.
Lihtsama vastupanu teed minnes on ajakirjanduses ja seejärel ka rahva hulgas kasutusse läinud nimetus Viljandi mälestussammas, seda just samba asukoha pärast, ehkki sisult on see eksitav. Tänapäeval jällegi on nimetusena levinud Viljandimaa vabadussammas, mis on lühem, suupärasem ja samas mõistetav laiemalt.