Lauri Räpp: Viljandi – meie enda Bullerby, kus maagia seguneb reaalsusega

Lauri Räpp Foto: Margus Ansu

MAIKUU lõpus olin ühekorraga kahes paigas, kus tunnen end alati suurepäraselt ja läbinisti koduselt. Raamatute keskel ja Viljandis. Selles loomiseks loodud linnas Lossi tänava Raamatukoi poes.

Viljandisse satun järjest enam ja tihemini nii asja pärast kui asja eest, teist taga. Sel korral olin siin põhjusega. Heldi Ruiso ja kogukonnaalgatuse Loov Viljandi kutsel, et rääkida ja lugeda enda kirjapandud lugusid oma lapsepõlve võlumaast ja südamelinnast Viljandist, nii nagu mina seda näen, kogen ja tunnen.

Viljandis päriselt elanud ei ole ma kunagi, ent siin olles tunnen alati, et olen tagasi kodus. Vereside katkes siinse linnaga 20 aastat tagasi, mil ühe aastanumbri sisse mahtus mõlema vanavanema surm. Elu ja põhjused seal sees viisid nende Allika tänava kodumaja ja mu lapsepõlvekindluse uute viljandlaste hoole alla. Ent siinset linna ma oma vereringest välja ei saanud. Ega saa kunagi. Kes teab, millal saab ajutistest käimistest alaline olemine.