JUHTKIRI ⟩ Soe küla segadus ehk Riik ei tea, mida riik teab

Sakala logo Foto: Pärnu Postimees

Kes peaks veel paremini teadma kui riik, mis ehitised asuvad Viljandi vallas Soe külas Soe tänav 10 ja alajaotuses 1–15? Need on riigile kuuluvad kinnistud, kuhu ettevõtja tahtis riigi 45 000-eurose toetusega vedada kiiret internetti. Paberil hea plaanina paistnud mõtte hävitas pärast toetuste jagamist riigiametitesse jõudnud teadmine, et noil kinnistuil ei ole mitte ridaelamuboksid, vaid kuurid ja garaažid, millest vaid mõni on veel kasutuses ning ülejäänud on maha jäetud.

Riik ei tea, mida riik teeb ja mis riigile kuulub. See mure ei puuduta mitte ainult Soe juhtumit ja kiire internetivõrgu ehituseks toetuse jagamist, vaid on märksa suurem. Info on riigil küll olemas, aga kas see on siis kildudena mööda kõikvõimalikke registreid laiali või ei luba riigi enda seadused riigiametitel neile aeg-ajalt hädavajalikuks osutuvat infot kasutada.

Soe küla segadus sai alguse suuresti sellest, et ühe ministeeriumi haldusalas liikus kiire internetivõrgu rajamise toetussummade jagamine ühelt ametilt teisele. Seejuures seadis endine jagaja paika sobivaid aadresse ja teine jagas hiljem raha. Raha üle otsustajad asusid seisukohale, et kuna raha andmise üks nõue on, et ettevõtja peab näitama toetuse kõrvale päris kopsaka omaosaluse, ei hakka keegi jama keerama ja sikku tegema. Vale järeldus.