/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2023/06/19/15399936t1h792f.jpg)
Mai teisel nädalal käisid Viljandimaa omavalitsuste esindajad Sloveenia pealinnas Ljubljanas, et uurida, kuidas töötavad seal jäätmekeskus ning loomade varjupaik.
Valla- ja linnajuhte hämmastasid Sloveenia pealinna prügilahendus ning loomade varjupaik
Maailma probleemide kontekstis pole hulkuvad koerad ja kassid küll esireas, aga Viljandi vallas Tümal tegutseva kodutute loomade varjupaiga seisund on allpool igasugust arvestust. Plaanis on maakonna kohalike omavalitsuste ühisel jõul ehitada sinna uus hoone.
Prügimajandus on seevastu kindlasti üks maailma olulisemaid muresid, aga vaid "Teeme ära!" talgutega seda ei lahenda. Seega põhjust uut tarkust koguda oli küllaga.
Uusi teadmisi saadi kamaluga. Tugevat muljet avaldas asjaolu, et loomade varjupaigas polnud asutusele spetsiifilist haisu ning peaaegu täielikult puudus hais ka jäätmejaamas.
ARVAMUS
/nginx/o/2023/06/19/15399937t1h1134.jpg)
Imre Jugomäe,
Mulgi vallavanem
Loomade varjupaiga ja jäätmejaama hooned olid tänapäevased ja väga hea ülesehitusega. Enim muljet avaldas aga, et mõlemad asutused tegelevad lisaks igapäevasele sisulisele tööle väga süsteemselt sellega, mis on suunatud väljapoole ehk inimeste meelsusele. Pannakse suurt rõhku teavitus- ja selgitustööle ning seda põhimõttel, et ära õpeta, vaid selgita, näitlikusta ja inspireeri.
Varjupaiga puhul on oluline ka haridusasutuste ja laste kaasamine. Selle tulemuseks on vähem "kliente" varjupaigas ning rohkem ja paremini sorteeritud jäätmed.
Lisaks on riigi pealinnas kiipkaardiga avatavad prügikonteinerid, mis annab olulist infot, kuidas teenust väga täpselt paremaks muuta. Lihtsaks muudab süsteemi igakuine makse, mis kinnitatakse üheks kalendriaastaks ja selle sees on lisaks korraldatud jäätmeveole ka muudest jäätmetest vabanemine.
ARVAMUS
/nginx/o/2023/06/19/15399938t1h5961.jpg)
Aino Viinapuu,
Põhja-Sakala volikogu esimees
Ljubljana kasside ja koerte varjupaik oli muljetavaldav. Teenuse terviklikkus ja läbimõeldus, puhtus ja kord ning süsteemsus on viinud selleni, et hulkuvaid loomi seal ei kohta.
Vanadest liinibussidest olid kujundatud lastele õpetlikud paigad, et juba varakult teha selgeks, mis on loomaomaniku vastutus ja kuidas lemmiku eest õigesti hoolt kanda. Samas olid lastelaagrid ja koolitused ning huvilistele õpetati, kuidas loomi ohutult autoga transportida. Muljetavaldavad olid loomade ravivõimalused, harjutusväljakud ning taaskasutuse ideest kantud rajatised. Imetlust vääris varjupaiga juhataja, kelle armastus oma töö vastu paistis kaugele.
Sama lummatuna tulime tagasi Ljubljana jäätmekeskusest. Edu võti on koostöö. Lisaks pealinnale pakub ettevõte teenust veel kümnele piirkonna omavalitsusele. Jäätmemajanduse korraldus tegi kadedaks. Elanikele kehtib üks hind, mida igal aastal uuesti arvutatakse.
Inimestele on prügi sortimine ja äraandmine mugav, tasu teenuse eest mõistlik ja kõik toimib kenasti. Jäätmejaamas suudetakse peaaegu kõik kogutud jäätmed taaskasutatavaks muuta.
Ljubljanas korraldati kogu jäätmekogumine ümber ja nüüd on sadade tuhandete prügikastide asemel 80 maa-alust kogumiskohta. See võtab tänavatel vähe ruumi, toimib mobiiliäpiga ja linn on puhas. Ülima põhjalikkusega suhtutakse elanike teadlikkuse parandamisse – kui inimesed sügavuti mõistavad, miks peaks vähem tarbima, tekib ka vähem jäätmeid.
ARVAMUS
/nginx/o/2023/06/19/15399939t1h022a.jpg)
Kalvi Märtin,
Viljandi abilinnapea
Sloveenias nägime, milline üks tänapäevane loomade varjupaik olema peab. Loodan, et pärast seda käiku kerkib meie maakonna varjupaiga teema kohalike omavalitsuste juhtide jaoks tähtsamale kohale ja leitakse raha, et katta uue varjupaiga ehituse omaosalus.
Sloveenias oli suure piirkonna peale üks jäätmekeskus, kus tegeldi jäätmetega algusest lõpuni alates nende kokkukorjamisest elanikelt ja ettevõtetelt, kuni taaskasutuselevõtu ning väikeses osa ladestamiseni. Tundus, et kogu süsteem töötab terviklikult ja läbimõeldult, mida paraku ei saa öelda Eestis toimiva süsteemi kohta.
Ei hakka kritiseerima Eesti riigi jäätmekorraldust. See oleks ühe teise ja pika loo teema, aga võtame näiteks hiljutise põlengu Tallinna ohtlike jäätmete hoidlas. See, et kogume suurele territooriumile kokku tohutu hulga ohtlikke jäätmeid ega tegele piisavalt kiiresti nende utiliseerimise või ringlussevõtuga, näitab, et midagi on süsteemis väga mäda.
ARVAMUS
/nginx/o/2023/06/19/15399940t1h90be.jpg)
Kaupo Kase,
Viljandi vallavolikogu aseesimees
Sloveenias saime kinnitust sellele, et olulistes asjades on võimalik kohalike omavalitsuste vahel kokku leppida. Ma olen veendunud, et see on võimalik ka Viljandimaal. Kahjuks nõuavad selline loomade varjupaik kui ka jäätmejaam, mida Ljubljanas näha sai, palju suuremat mahtu, kui Viljandimaal on pakkuda. Me ei ole kõiki oma prügimajanduse ja loomade varjupaigaga seotud probleeme suutnud lahendada, aga me oleme õigel teel. Nähtu järel tõstsin teiste omavalitsusjuhtidega vesteldes taas päevakorrale mõtte Viljandimaa ühinemisest üheks omavalitsuseks.
Meid võõrustanud viinamarjakasvanduse omanik rääkis pikalt kliima ja looduskeskkonnaga seotud probleemidest, kus piirkonna võsastumine ja senise tuulterežiimi muutumine on põhjustanud viinamarjaistandustes kahjurite leviku, mis on veinitööstusele suur mure. Suusanõlvadel võis näha lagunevaid tõstukeid, sest kui lund ei jagu, ei ole ka suusatajaid. Muidugi otsitakse lahendusi, aga suusaturistide vähenemist need seni kompenseerida pole suutnud.