Riik loobus 45 000 euroga arusaamatuse toetamisest ning tühjad kuurid kiiret internetti ei saa

Pole ühtegi arusaadavat põhjendust, miks peaks kiire internet jõudma Soe külas just nendesse lasteaia värava kõrval asuvatesse garaažidesse. Ometi oli riik kuni veebruaris Sakalas selleteemalise artikli ilmumiseni valmis seda tööd 45 000 euroga toetama. Foto: Elmo Riig

Viljandi valla Soe küla üsna lagunenud 16 garaaži ja kuuriboksi ei saa riigi 45 000-eurose toetuse abil kiiret internetiühendust, sest pärast mitut kuud läbirääkimisi jõudsid riigiamet ja ettevõtja arusaamisele, et selline kulutus oleks raha mahaviskamine.

Kiire internetiühenduse ehitamiseks mõeldud riikliku programmi abisummade üle otsustav Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) alustas juba toetuse saanud ettevõtjaga lisaläbirääkimisi pärast seda, kui Sakala oli veebruaris kirjutanud, et 17 eraldi kinnistuga hoone Soe külas ei ole mitte ridaelamu, nagu rahastusotsust langetades võis arvata, vaid hoopis garaažikompleks, mille mõni üksik allesjäänud kasutaja kindlasti internetti ei vaja.

Lisaks otsustas RTK koos majandusministeeriumiga oluliselt muuta järgmise, peatselt avaneva uue taotlusvooru tingimusi, et selliseid juhtumeid vältida.

Mis põhjusel soovis osaühing Esterna Elekter viia ligi 65 000 euro eest kiiret internetiühendust pakkuva valguskaabli vanasse garaažikompleksi, pole teada.

Riigi Tugiteenuste Keskus kommunikatsioonijuht Kairi Romanenkovi sõnul ettevõtte äriplaani ei küsinud ning tegevuse majanduslik mõttekus jäi rahastusreeglite järgi ettevõtte analüüsida. Rahastajale oli ettevõtmise mõttekuse garantiiks asjaolu, et reeglite järgi pidi iga toetust saav firma lisama riigi toetusele ise umbes 30 protsenti. Nii sai ka Esterna Elekter riigilt ligi 45 000 eurot, näidates, et kogukulu küünib 65 000 euro lähedale.

Ettevõtja ei selgita

Esterna Elektri juht Tarvi Velström ei olnud valmis sel teemal Sakalaga kõnelema veebruaris, mil ta pidas seda ärisaladuseks, ega nüüd. "Teie olete ajakirjanik ja teiega ma ei räägi," lausus ta ja lõpetas kõne.

Nagu Velström veebruaris ütles, on ta täiesti teadlik, et 17 kõrvuti asuval imetillukesel kinnistul on vaid vanad kuurid ja garaažid ning inimesi seal ei ela, ning põhjus see kõrvalseisjatele arusaamatuna tunduv ehitus ette võtta on väga pika perspektiiviga. «Meie plaan on arenguvõimaluste loomine. Sellise võrgu väljaehitamine ei too hõlptulu.»

Kairi Romanenkovi sõnul on riigi eesmärk luua kõnealuse toetusmeetme abil kiire internetiga liitumise võimalus sinna, kus sellest päriselt kasu võib olla. Taotlusvoorus said toetuseküsijad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnitatud abikõlblike aadressiobjektide nimekirja ning sellest teha valiku, millistele aadressidele juurdepääsuvõrgu rajamiseks nemad toetust taotlevad.

"Toetuse andmise määrus võimaldas tol hetkel noppida aadresside loetelust välja ka sellised objektid, kus töömaht oleks olnud väike ning kaabli vedamise majanduslik kasu ahvatlev," märkis Romanenkov.

Soe külas on ülikiiret võrguühendust võimaldav valguskaabel nimetatud garaažidest vaid mõnekümne meetri kaugusel ning sellega on ühendatud ka kõrvalasuv lasteaed. Samas on kiire internet jõudnud ümberkaudsetesse elumajadesse väga aeglaselt ning paljud on endiselt liitumisvõimaluse ootel.

Garaažide ühendamine oleks sisuliselt tähendanud juhtme vedamist sadakonna meetri kauguselt ning igasse kuuri ja garaaži, millest igaüks moodustab eraldi kinnistu ning üks garaaž koguni kaks kinnistut, juhtmeotsa jagamist. Iga juhtmeotsa eest küsis ettevõtja riigilt 2600 eurot. Kehtiva reeglit järgi pidi ühe ühenduse loomise hind jääma alla 3000 euro.

Teadmata on, kuidas oleks ettevõtja põhjendanud hiljem RTK-le omaosaluse ehk ligi 20 000 euro suuruse investeeringu tegemist. Võrguga liitujate hulga suurust toetusmeetmes ette määratud ei ole ning võrgu ehitaja ei oleks ka hiljem kasutajatele teenuse pakkuja.

"Selliste objektide puhul eksisteeris võimalus, et tegelikke kasutajaid tõenäoliselt kunagi ei teki või siis on nende hulk väike," nentis Romanenkov. "Kõige värvikamaks näiteks vahest ongi kõnealused Soe küla garaažid. Aadressiobjektina olid nad abikõlblikud, kuid peale positiivse rahastusotsuse tegemist laekus meile info, et nendele aadressidele kiire internetiühenduse võimaldamine ei pruugi mõistlik olla."

Sakalale teadaolevalt võis Esterna Elektri toetamine tuleneda osaliselt ka sellest, et RTK jagas seda abiraha esimest korda – varem oli see tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti pärusmaa – ning kontrollida tuli 6000 aadressi, mille kohta materjalid samuti liikusid ühest riigiametist teise.

Ameti surve kandis vilja

Kairi Romanenkov nentis, et pärast Sakala artiklit korraldati toetust saanud ettevõtte esindajatega kohtumisi ning räägiti nendega ka telefoni teel, et aru saada, kuidas ettevõtja plaanib endale võetud kohustused täita ja eesmärgid saavutada. RTK esindajad selgitasid mitu korda, mida tuleb saavutada ja kuidas tulemuste saavutamist kontrollitakse.

"Euroraha toel rajatavate arenduste puhul on väga oluline eesmärgi saavutamine ja täpne toetuse tingimuste täitmine, vastasel juhul ei maksta toetust kas täielikult või osaliselt välja," rääkis Romanenkov ning lisas, et nüüdseks on Esterna Elekter teatanud, et loobub selle projekti elluviimisest.

Kui Soe küla elanikud said talvel teada, et ainus euroraha toel kiire internetiühenduse rajamine Viljandi vallas tuleb nende silmis täiesti mõttetusse hooneköksi, ei suutnud nad seda ära imestada. Garaažidel on veel paar kasutajat, kes sooviksid küll praegu endiselt riigile kuuluvad hoonetükid endale päriseks saada, aga interneti järele ei tunne neist keegi puudust.

Ühe garaaži ja ühe kuuri omanik Tõnu Voltein kinnitas talvel, et garaaži pole kohe kindlasti veebiühendust vaja. Mittetulundusühingu Soe Külaliikumine ühe eestvedaja Agu Perteli käsutuses on üks garaaž ning ka tema ei näe põhjust sinna veebiühendust luua.

Oma kodust veebiühendust pidas Pertel enda jaoks rahuldavaks, aga nagu ta lisas, oleks selle kiirus nooremate inimeste jaoks tõenäoliselt liiga väike. "Mina maksan mõne arve ja käin netis harva," sõnas ta.

Koroonapiirangute ajal tõdes mitu Soe elanikku, et ehkki valguskaabel läheb külast läbi, jääb nende ühenduse kiirus väga väikseks. Kui neli-viis inimest pidid ühes majapidamises korraga osalema veebikoosolekutel ja koolitundides, ei saanud seal tegelikult keegi olla. Küll aga märkis mitu Soe inimest, et jää on liikuma hakanud: veebiühenduse loomisega liigutakse majakaupa edasi ning kiire veebiga liitumise pakkumisi on ettevõtetelt juba saadud.

Kummaliselt katastrisse mõõdetud garaažid

Maa-ameti kaardilt on näha, et Soe lasteaia kõrval asuv garaažikompleks on mõõdetud 17 kinnistuks. Foto: Kuvatõmmis

Millal kaheksa garaaži ja kaheksa kuuriga hoone Soele ehitati, ei mäleta täpselt vist keegi. 1990. aastatel said kasutajad boksid erastada. Hiljem selgus, et inimesed said garaažid endale vallasvarana ehk ostuga maad kaasa ei tulnud. Nüüdseks pole enam säilinud ka kunagise majandi arhiivi ning garaažide ostmise ja müümise kohta dokumente pole.

Maa garaažide all kuulub riigile ning Sakalale teadmata põhjusel on 16 garaaži mõõdetud 17 kinnistule. Maa-ameti andmetel tehti esimesed mõõtmised 2001. aastal ning viimased kanded on pärit 2021. aastast.

Paar aastat tagasi tuli vallas kõneks, et garaažid võiks lammutada, nii et Soe lasteaias käivate laste vanemad saaksid seal korraliku parkimiskoha. Sellega polnud paar allesjäänud garaažiboksi omanikku aga päri ja nii on hoone endiselt püsti, ehkki mitmel kuuril on uks lõhutud. (Sakala)