Esinemine on kunst või ehk lausa omaette teadus. Seda ei pea valdama ainult õppinud näitlejad, vaid teisedki, kel tuleb auditooriumi ees oma sõnum edastada.
Repliik: Esinemise kunst
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindlasti on igaüks kogenud, et aruka kõne iva võib vahel uppuda monotoonsesse esitusse. Püüad küll mõnda aega jälgida, aga siis läheb mõte oma teed.
Teine etleja ajab su närviliseks. Ta venitab: «Et... ma tahaksin nüüd öelda, et...»
«Mis tähendab tahaksid? Küllap sa ikka tahad!» mõtleb kuulaja endamisi. «Ja mis seal ikka tahta, ütle välja — selleks sa ju oledki esinema kutsutud!» Mõistagi saab kuulaja aru, et sõnu otsiv kõneleja on ärevuses ja tal on vaja mõtlemisaega.
On siiski ka selliseid, kes haaravad su kohe jäägitult kaasa. Nad räägivad peast, lihtsate sõnade ja kujundlike näidetega, kartmata pidada pausi. Sellist inimest kuulates tunned, et ei väsi, vaid muutud värskemaks — tema mõtted jõuavad sulle kohale. Nii juhtus laupäeval Viljandis peetud hariduskonverentsil.
Lihtsuses peitub geniaalsus, seda tõde tasub meeles pidada, olgu siis klassi ees rääkides, kooli kõnevõistlusel esinedes või suure konverentsi kuulajatele loengut pidades.