/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2012/03/19/1017532t1hf228.jpg)
Kui mulgi keeles jutustatud lood lasteni ei jõua, kaovad need sootuks. Lihtsalt pole kedagi, keda see teema huvitaks.
Sajad lapsed kõnelesid Paistu koolimajas mulgi keelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SIGRID KOOREP
sigrid.koorep@sakalakirjastus.ee
Mulgi kultuuri hoidja Alli Laande teab ka seda, et teismelisele on juba hilja hakata rääkima mulgi kultuurist.
«Mõni üksik võib veel kinni võtta, aga ma kahtlen selles väga,» ütles ta. «Mulgi kultuur pole nii köitev nagu breiktants. Keegi end pea peal keerutama ei hakka, on hoopis regilaul ja selline imelik keel, mida tuleb siia-sinna käänata.»
16 aastat tööd
Oma kandi kultuuri püsimajäämise nimel alustas Alli Laande 16 aastat tagasi Mulgimaa laste folklooripäeva korraldamist. Neist viimane peeti möödunud neljapäeval Paistu koolimajas. Kohal oli 18 lasteaeda ja algkooli kogu Mulgimaalt ning osalejate arv küündis 300 ligi.
Laande sõnutsi oli seekord saabujaid vaid traditsioonilise Mulgimaa piiridest Valga- ja Viljandimaalt. «Nii, nagu peab olema,» lisas ta naerdes. Varem on kaasalööjaid olnud ka Viljandist.
Esimesed kümme aastat peeti folklooripäeva Lilli rahvamajas. Alustati umbes saja lapsega ning huviliste arv aina kasvas. «Enam ei mahtunud me Lilli ära ja hakkasime mööda Mulgimaad külakorda käima,» jutustas Laande.
Nüüd on folklooripäev täielikult Mulgi kultuuri instituudi käes ja algataja on noorte korraldajatega väga rahul.
Mulkidel mänge jagub
«Sündmus oli 98 protsenti mulgi keeles,» lausus Mulgi kultuuri instituudi juhataja Janne Järvelt.
Iga kool ja lasteaed sai valida endale sobiliku loo ja esitada seda vabas vormis. Selgeks oli õpitud ringmänge ja näidendeid, lauldi, tantsiti, joonistati ja loeti.
Mõnel esinejal oli paber abiks, aga Laande juttu mööda polegi oluline, et lasteaialaps hakkaks kohe mulgi keeles kõnelema. «Aitab, kui ta laulab, kuulab seda kõnet ning mängib toredaid mänge.»
Mulgi kultuuris saab iseäranis palju mängida, sest laulumängud on selle eripära.
Folklooripäeva teema oli Abja vallast päris kirjaniku Salme Vainlo pärandlood raamatust «Mulgimaa võlu ja valu».
Iga pärandlugu lastele jõukohane pole ning Järvelti sõnutsi talitasid targasti ka need juhendajad, kes esinemiseks lastele mõne oma kodukandi jutustuse selgeks õpetasid.
Kitzbergi gümnaasiumi algklassiõpilased esitasid õpetaja Ilse Iisraeli juhendamisel regilaulu, laulu ja kõne «August Kitzbergi tööst ja palgast».
Karksi-Nuia lasteaia lapsed kandsid ette Karksi kandi karjalaste regilaulu ja laulumängu «Lugu mulgi soustist ja pannilakkmisest», mille nad olid selgeks saanud õpetaja Anneli Mäeotsa käe all.
«Karksi vallast oli üldse kõige suurem esindus,» kiitis Järvelt ja lisas, et folklooripäeva on sealgi peetud. Kohta muutes soovitakse lõpuks läbi käia kogu Mulgimaa. Paistus polnud sündmus veel toimunud ja sel aastal saidki sealsed vastuvõtjad lapsi võõrustada. Järvelt pidas tõenäoliseks, et järgmisel aastal kogunetakse kusagil Helme kandis.
«Künname õiget põldu»
Folklooripäevas näevad korraldajad kultuuri jätkumist. «See aitab lastel meelde tuletada ja kinnistada seda teadmist, kust nad pärinevad,» tõdes Janne Järvelt.
Alli Laande toonitas, et lastele tuleb varakult selle kandi erilisust tutvustada.
«Oli näha, et künname õiget põldu ja vagu saab järjest sügavam. See töö, mis on tehtud, ei ole läinud tühja,» rõõmustas ta.
Kui riigis räägitakse eesti keele püsimajäämisest ja keelestrateegiast, siis Mulgimaal süvenetakse ennekõike oma kultuuri. «Tundub, et see eesti keel ei saa siis ka kusagile kaduda, kui me juba Mulgi murret nii tugevalt toetame,» arutles Järvelt ning kiitis, et mulgi keelt oskavad järjest paremini nii lapsed kui nende juhendajad.
Laande sõnutsi keegi murdekõnelejat kritiseerima ei hakka. Oma kultuuri hoidmine on tänapäeval tähtis ja trendikas ning kõik mulgid on teretulnud seda proovima ja õppima.