/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
/nginx/o/2023/06/11/15383660t1h8f34.jpg)
Vaimulik Hedi Vilumaa andis teada, et Kõpu kirik jääb kahele Euroopa palverännuteele ja võtab kolmandat suve palverändajaid vastu. Seda teevad ka samuti Viljandi praostkonda kuuluvad Halliste, Karksi ja Taagepera kirik.
/nginx/o/2023/06/11/15383661t1h2c27.jpg)
"Panime vastava märgi kiriku seinale üles – teadja tunneb ära!" lausus Kõpu kiriku õpetaja Hedi Vilumaa. "Palverännutee märgid on Jaakobitee palverändurite kammkarp ja kollane nool. Kõput läbiv Eesti Jaakobitee Valga harutee ei vii aga mitte ainult Hispaaniasse Santiago de Compostelasse, vaid ka Itaaliasse Rooma. Oleme ühinenud kultuuriteega Romea Strata, mis läbib seitset riiki ja kulgeb Tallinnast Rooma."
Vilumaa sõnutsi on juuli lõpus Viljandi pärimusmuusika festivali ajal paarikümneliikmeline eestlastest palverändajate seltskond Kõpu kirikus ööbimas ning majututakse käärkambris, rõdul, pööningul ja mujalgi. "Enamik palverändajad liigub üksi või kahekesi ning üsna askeetlikult. Nad on õnnelikud ning oluline on, et vari on pea kohal ja esmavajadused rahuldatud," rääkis ta. "Laiem plaan on teha Kõpu kiriku juurde palverändurite peatuspaik, pakkuda kogukonna kooskäimise kohas võimalust sisse astuda ka teelistele."
/nginx/o/2023/06/11/15383662t1hf5f1.jpg)
Nagu Vilumaa märkis, on kõigil palveränduritel oma eesmärk ja siht ning nad liiguvad kirikust kirikusse. "Ringi üldjuhul ei käida ja kultuuriväärtustega ei tutvuta, iga maa kultuurist ja inimeste eluolust saadakse osa vahetute kohtumiste ja kogemuste kaudu. Oluline on religioosne mõtestatus," kõneles ta. "Eile oli jutuks Jaakobitee ühe Eesti koordinaatori Jane Vainuga, kel on kavas Santiago de Compostelasse minek seitsme aasta jooksul – sinna kuluvad kõik tema suvised puhkused. Iga kord jätkab ta sealt, kus eelmisel aastal retk pooleli jäi, praegu on ta järjega Poolas."
Palveränduri tunneb Vilumaa sõnutsi ära selle järgi, et tal on palveränduri pass. "Sinna saab ööbinu templi."
Sel neljapäeval oli Hedi Vilumaa koos teiste Viljandi praostkonna vaimulikega ise väikesel palverännul. "Läbisime Santiago de Compostela ja Rooma palverännuteel asuva 14,7-kilomeetrise lõigu Uue-Karistest Halliste kirikuni. Selle käigus olid palvused, mõtisklused ja omavaheline suhtlemine," rääkis ta ning ütles, et ka soomlased kasutavad Eesti palverännuteed Itaalia ja Hispaania poole liikumisel. "Nende suur palverännukeskus on rajatud Turu toomkirikusse."
Palverändur kannab Vilumaa ütlemist mööda kogu oma varustust kaasas. "Ta võib jätta järgmisele midagi, aga ta peab ise hakkama saama oma kaasaskantavaga. Tavaliselt rännatakse jalgsi või jalgrattaga, kirikust kirikuni. Vanasti oli tava, et kui mindi hobusega, siis kirikutorni nähes tuldi hobuse seljast maha."
Eesti Jaakobitee kodulehel www.caminoestonia.com on kirjas, et see on rahvusvaheline palverännutee, mis suundub Santiago de Compostelasse ja on osa üleeuroopalisest võrgustikust. Tee suundub Riiga, ühineb Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Prantsuse ja Hispaania teega ning jõuab Santiago de Compostelasse. Nagu mainitud, ei vii Eesti Jaakobitee aga mitte ainult sellesse linna, vaid ka Rooma.