Juhtkiri ⟩ Müraterroristidele päitsed pähe, aga ainult sõnades

Sakala logo Foto: Sakala

Laupäevases Sakalas ilmunud loos, mis kõneleb Võhmas naabrite sõnutsi aastaid väldanud müraterrorist, pole mitte midagi erilist ega kummalist. Lärmi löövad aeg-ajalt kõik inimesed, sest aeg-ajalt on vaja veidi puurida või muru niita, aga krooniliselt lärmakad naabrid pole ka paljudele mitte midagi võõrast.

Seejuures on öörahu rikkumine ainult üks osa sellest probleemist, sest seal on rikkumine selge ja korravalvuritele võib teada anda: «Kell on kolm öösel, tahaks magada, aga ei saa. Palun tulge appi!» Enamasti ehmatavad pidulised politseinike nägemisest ära ning keeravad heli maha. Aga mida teha siis, kui muusika pannakse valjusti mängima päeval?

Võiks arvata, et sellele küsimusele on veebiavarustest hõlpsasti vastus võtta, aga pole. Öörahuvälisel ajal ei saa keegi eeldada, et naabrid liiguvad kikivarvul ning elavad haudvaikselt, sest pesu vajab pesemist, muru niitmist, ahjupuud lõhkumist, lisaks vaatavad naabrid televiisorit ning kuulavad mõnikord muusikat. Tänaval sõidavad autod, koerad hauguvad, lapsed kilkavad. Mingil määral peame sellega leppima, samas kehtib põhimõte, et ühe inimese õigused lõpevad seal, kus teise omasid riivatakse, ning igal inimesel on kodurahu õigus. Seadusega on küll kehtestatud müranormid, aga ülemäära palju abi neist naabritevahelises vaidluses ei ole, sest need on mõeldud peamiselt ettevõtjate ohjeldamiseks ning mürataseme mõõtmiseks on tarvis kohale kutsuda ametnikud. Praktikas võib aga juhtuda, et päeval, kui oled ametnikud kohale kutsunud, on lärmakas naaber parajasti välismaal.