On soe hiliskevadine keskpäev. Lilled õitsevad, linnud laulavad. Värskelt niidetud rohi lõhnab joovastavalt. Kirjus kerges kleidis neidis jalutab valge karvase koerakesega, mõlemad on mõnusalt lõõgastunud moega. Männimäe servalt Huntaugu mäelt paistab kenasti kätte Viljandi järv, selle vesi on peegelsile. Täielik idüll.

Kui välja arvata lahmakas mälestuskivi, ei reeda miski, et enam kui 80 aastat tagasi oli siin vangilaager ja pehme rohukamara alla on sängitatud sadu sõdureid.

Kommentaarid (2)
Copy