/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2023/05/30/15356877t1h0076.jpg)
Vabaühendus Loov Viljandi valmistas pingipäevaks paar pinki ja loodab, et sellega õnnestus pöörata tähelepanu tänavaelu hubasemaks tegemisele.
«Laupäevasel linnatuuril püüdsime päästa materjali, mis on tänavale või kuuridesse kasutult seisma jäänud,» ütles Loov Viljandi ja pingipäeva üks eestvedajatest Heldi Ruiso. «Seejärel hakkasime koos kestliku disaini viljeleja Veiko Liisiga töötoas materjalidesse uut eluvaimu sisse puhuma.»
Pingipäeva ise tähistasid osalised pühapäeval, 28. mail. Ruiso soovitas sättida nii äsja valminud kui varasemast olemas olevaid pinke oma lemmikpaikadesse, et linnaruum aina inimlikumaks muutuks.
«Kui Loova Viljandiga neli aastat tagasi alustasime, oligi osaliste inspiratsiooniks aidata kaasa oma kodulinnas kõige paremat esile tuua. Unistame kestlikust, kaasavast ja kulgevast kultuurilinnast,» rääkis ta. «Neist mõtteist haaratuna püüamegi oma haridus- ja kultuuriprogrammi juba neljandat aastat igal kuul pakkuda ja kujundada.»
Nõnda tähistati Viljandis pingipäeva, mille lipukirjaks panid korraldajad «Viljandi linna ja kuuride aarded». Iga soovija sai võimaluse püüda ise mööblit meisterdada, kasutades selleks materjali, mida keegi parasjagu ei vajanud.
Ruiso sõnul võttis Loova Viljandi üritusest osa kaheksa inimest, kelle käe all valmis neli pinki. Ta nentis, et materjali andsid küsimise peale lahked inimesed, kelle õuest see pingipäevalistele silma oli hakanud, ilma loata teiste valdusesse keegi ei läinud.
Juhendaja Veiko Liis ütles, et on väga hea, kui inimesed õpivad lihtsate töövahenditega ise midagi ära tegema.
«Sedapuhku oli materjaliks päästetud puit, mis muidu läinuks prügimäele või ahju. Viljandi kuuridest ja nurgatagustest leitud materjal oli kvaliteetne ning seda on tegelikult palju. Oma aardejahil ei leidnud me peaaegu ühtegi Soome papist mööblieset ega saepuruplaati,» kõneles ta.
Pingipäeval osalenud Kristina Libe ütles, et talle meeldis uudistada viljandlaste hoovides ja kuurides ning ta poleks midagi sellist kunagi ise ette võtnud, kui poleks olnud Loova Viljandi üleskutset.
«Hullult kihvt oli, et kokku tuli ports naisi ja hakkas ehitama. Hea juhendaja abiga sai pinge maha ning päeva lõpuks olid naised väga osavad,» lausus ta. «Väga mõnus viis juhendaja abiga õppida õigeid töövõtteid ja kasutada vana materjali. Alati ei pea poodi tormama, vaid piisab sellest, mis sul kuuris seisab. Lihtsate oskustega saab ka vanast materjalist uue väljanägemisega mööblieseme.»
Samuti sel üritusel osalenud Triin Rannas lausus, et tallegi meeldis uudne kogemus teha midagi sellist, mida ise poleks kunagi teinud.
«Võtsin kahest päevast kaasa teadmise, et kõiki neid puure, saage ja teisi tööriistu on palju lihtsam kasutada, kui algul paistab,» märkis ta. «Nüüd on turvaline kogemus saadud ja julgen edaspidi täiesti vabalt ise midagi teha.»
Viljandis pingipäeva tähistanud mittetulundusühing Loov Viljandi tegi seda koostöös Eesti mitmekesise linnaruumi eest seisva mittetulundusühinguga Elav Tänav, kes oma üleskutses kirjutas, et tänavatel liigutakse ühest kohast teise sageli teadvustamata, et tänav võiks olla koht, kus ka pikemalt ja mõnusamalt aega veeta.
Nii kutsus Elav Tänav pingipäeval avardama oma argimaailma ja järele proovima, mis tunne tekib, kui tänavat kiirustamise asemel kasutada olemise ja peatumise kohana – kui juua seal hommikukohvi, pidada piknikku või ärikohtumist, mängida lauamänge või teha midagi muud vajalikku või lõbusat.
Üks algatuse eestvedajatest ja Elava Tänava asutajaliige Ave Habakuk märkis, et alati ei ole tarvis ootama jääda, millal kohalik omavalitsus tänavaruumiga seotud probleeme lahendama hakkab.
«Oma majaesist saavad lihtsate vahenditega paremaks muuta kõik,» lausus ta. «Pingipäeva sümboliks on füüsilised objektid, pingid ja toolid, ent kogu algatuse tuum on tegelikult inimesed, kes ihkavad kvaliteetsemat linna- ja tänavaruumi ning soovivad, et tänaval ajaveetmine oleks uus normaalsus.»
Eelmise aasta mais peeti pingipäeva üle terve Eesti enam kui 30 paigas, nüüd jõudis see ka Viljandisse. Habakuke sõnul ei seadnud idee eestvedajad tänavu reegleid, et pingipäeva pidajad peaksid oma üritusest kindlasti teada andma.
«Meile jõudis info viie ürituse kohta, aga kindlasti oli neid rohkem. Kõik osalised tõlgendasid seda rõõmsalt oma moel, nii, kuidas see mõte neid kõnetas. Ja see oligi oluline,» rääkis ta. «Eelmise aasta pingipäeva järellainetust olen näinud veel tänavugi, osa pinke on jäänud kasutusse ja muutnud tänava kodusemaks.»
Habakuk lisas, et Elav Tänav on pingipäeva tähistanud kaks aastat, aga tema andmeil on seda näiteks Tartus korraldatud ka varem. Ta lubas sama ideega järgmisel aastal jätkata.
/nginx/o/2023/05/30/15356878t1h80cf.jpg)