KOLGA-JAANI Riigikohus tühistas Niilusoo turbakaevanduse rajamiseks antud load

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Niilusoo raba kaitseks on korraldatud hulk pikette ning käidud aastaid kohut.
Niilusoo raba kaitseks on korraldatud hulk pikette ning käidud aastaid kohut. Foto: Farištamo Eller

Riigikohus tühistas kolmapäeval avaldatud otsusega Kolga-Jaani lähedal turba kaevandamiseks väljastatud load, sest naaberkinnistul asuva talu omanik oli jäetud menetlusse kaasamata ja see võis viia lubade andmisel sisuliste vigadeni.

Aktsiaseltsile Mikskaar anti load Viljandimaal Kolga-Jaani lähedal turvast kaevandada juba 2004. ja 2012. aastal, aga kohalikud elanikud said sellest teada alles 2020. aasta alguses, kui alustati töödeks ettevalmistusi.

Turbaraba kõrval asuva talu omanik vaidlustas kaevandamisload keskkonnaametis ja hiljem halduskohtus. Muu hulgas väitis ta, et kaevanduse rajamine võib mõjuda halvasti tema kaevuveele ning turba väljamisel tekkivad tolm ja müra ohustaksid tema elukvaliteeti.

Kõigepealt vaieldi kohtutes kaebetähtaja üle. 2021. aasta juunis leidis riigikohus, et kuigi load anti juba aastaid tagasi, peab halduskohus kaebuse sisuliselt läbi vaatama, sest taluomanikku polnud kaevanduse rajamisest teavitatud. Seejärel otsustas halduskohus kaebuse rahuldada ja load tühistada, kuid ringkonnakohus jõudis vastupidisele järeldusele.

Kolmapäeval avaldatud otsuses nõustus riigikohtu halduskolleegium halduskohtuga, et kaevandamisload tuleb tühistada, sest taluomaniku kaasamata jätmine võis viia lubade andmisel sisuliste vigadeni.

Seaduse järgi ei saa kaevandamisloa tühistamist nõuda üksnes menetluslike rikkumiste tõttu, kui need ei mõjutanud lõppkokkuvõttes loa andmist. Samas selgitas riigikohus, et mõjutamine ei tähenda ainult loa andmisest keeldumist, vaid ka kaevanduse naabrite kaitseks lisatingimuste seadmist.

Kolleegium leidis, et lubade andmisele eelnenud keskkonnamõjude hindamisel tehti vigu, mida oleks saanud naaberkinnistu omaniku kaasamise korral vältida. Näiteks oli keskkonnamõjude hindamise aruandes kirjas, et kaevanduse vahetus naabruses – poolteise kilomeetri raadiuses – ei ole elumaju, kuigi tegelikult asuvad talu eluhooned vaid 250 meetri kaugusel. Seetõttu ei arvestatud ka kaevandamisel tekkiva tolmu ja müra mõju lähedal asuvale elamule. Samuti ei analüüsitud piisavalt, kuidas mõjutaks raba kuivendamine talu kaevuvett ja maa niiskust. 

Riigikohus rõhutas, et keskkonnalubade andmisel tuleb hinnata ka neid mõjusid, millele on juba seadusega kehtestatud normid. Isegi normi piiresse jääv müra või tolm võib halvendada ümbruskonna elanike elukvaliteeti ning seda tuleb lubade andmisel arvestada. Võimalusel tuleb kasutada keskkonnamõjusid leevendavaid lahendusi, mis on vaja ka kaevandamislubades fikseerida.

Kolleegium selgitas, et kui Mikskaar soovib, saab ta pärast kaevandamislubade tühistamist taotleda uuesti ühtset keskkonnaluba nii kaevandamiseks kui ka sellega kaasnevaks vee erikasutuseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles