
Läksin sügisel autokooli ning olen nüüd kuude kaupa iga nädal sõidutundides käinud. Sõiduõpetaja kiitis ükspäev, et niimoodi eemalt ja silmi kissitades võib minus juba autojuhti näha, ning see pani kõrvad heameelest liikuma, kuigi kogu protsess edeneb hirmus vaevaliselt. Mul pole muude asjatoimetuste kõrvalt olnud aega, et maha istuda, korralikult tuupida ja proovieksameid teha, nii et käin muudkui sõidutundides ja viivitlen, aga mis seal salata – mulle meeldib autoga sõita. Kuigi tuleb tunnistada, et kui lumi ära sulas ja maanteed kenaks tahedaks muutusid, siis jala raskus gaasipedaalil kipub olema võrdelises seoses temperatuuriga.