Lahkus Mulgi valla aukodanik

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Helle-Liis Männik 2004. aastal Mõisaküla linnavolikogus, kus ta esitas eelnõu, et alustada liitumiskõnelusi kahe Pärnumaa vallaga. Männiku eelnõu kiideti toona heaks, aga liitumiseni kõnelustega ei jõutud.
Helle-Liis Männik 2004. aastal Mõisaküla linnavolikogus, kus ta esitas eelnõu, et alustada liitumiskõnelusi kahe Pärnumaa vallaga. Männiku eelnõu kiideti toona heaks, aga liitumiseni kõnelustega ei jõutud. Foto: Elmo Riig

16. mail lahkus meie seast 81-aastaselt Mulgi valla aukodanik, kauaaegne Mõisaküla linnasekretär Helle-Liis Männik. Pikki aastaid linnavalitsuses töötanud Männik oli pärast ametist lahkumist veel mõne aasta kohaliku volikogu liige.

Sakala on temast paarkümmend aastat tagasi kirjutanud kui sõnaosavast vanaemast, kes kukutas linnapäid, sest tema aktiivse tegevuse tagajärel lahkus ametist mitu Mõisaküla linnajuhti. 2003. aastal pakkus Männik Mõisaküla volikogule protestieelnõu, et lahkuda Viljandimaa koosseisust ja liituda Pärnumaaga. 2000. aastate algul oli Männikuga seotud üle Eesti kõlapinda leidnud juriidiline vaidlus tema volikokku pääsemise teemal. Lõpuks pidid kohtu kaudu sekkuma maavanem Helir-Valdor Seeder, et Männiku õigused volikogus saaksid taastatud.

Enne juristiharidust eeldavale linnasekretäri kohale asumist tegi Männik ka teisi töis. Ise on ta meenutanud, et oli neiupõlves saagija, maaler, elektrimootorite mähkija, trükkal, kraanajuht ja teritaja. Teritajapingi tagant sattus Männik juhuse tahtel täitevkomitee sekretäriks.

Männiku kaaslinlased on Sakalale rääkinud, et ta töötas end üles tahtejõuga. Ta tegi alati põhjaliku eeltöö ja oli oma tegemistest äärmiselt korrektne.

Männik oli nelja tütre ema ning laulis aastaid kohaliku kultuurimaja naistrios ja ansamblis Viisivakk.

Teda peeti üheks suurimaks Mõisaküla patrioodiks ning 2005. aastal andis kohalik volikogu talle linna aukodaniku tiitli. Pärast haldusreformi kandis Männik juba Mulgi valla aukodaniku nime.

Helle-Liis Männiku vanemad kolisid Mõisakülla elama 1924. aastal. Kogu oma elu Läti piiri äärde jäävas väikelinnas elanud Männik tegeles aktiivselt kodukoha ajaloo talletamisega ning 1990. aastate lõpul oli tema koos Mõisakülast pärit maakonna spordijuhi Ilmar Küti ja omaaegse linnapea Arno Torniga see inimene, kes algatas Mõisaküla kodukandipäevade tava.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles