Inimesed ägavad rekordarvete all

Pilt on illustreeriv.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Täispikkuses artikkel ilmus
14. märtsi «Sakalas»


«Elan Abja-Paluojal, kus töölistel on miinimumpalk. Teised maksud ka veel, nii et söögiraha ei jäägi. Palun aidake meid!» tuli üks vastus «Sakala» üleskutsele jagada infot küttearvete kohta.

Et veebruar oli selle talve kõige külmem kuu ning sooja hinnad kõikjal kõigi aegade kallimad, said keskküttega kortermajades elavad inimesed märtsi algul eelmise kuu kütte eest rekordarved.

Vastuseks «Sakala» veebiküljel esitatud üleskutsele teatada toimetusele küttearve suurus kirjeldas üks kahetoalises korteris elav pensionär sel kuul tekkinud situatsiooni järgmiselt: «Saan 280 eurot pensioni ning ainuüksi küttearve oli 140 eurot. Kui veel lisada muud korteriga seotud kulud ja ravimitele minev 40 eurot, siis ongi kõik.»

Seda, et küttearve sööb suure osa pere sissetulekust, tõdesid ligi sajast «Sakalale» vastanust paljud. Kogutud andmed kinnitasid konkurentsiameti leheküljel olevat infot, et kõige kallim on Viljandimaal toasoe Abja-Paluojal ja Vana-Võidus. Nendega konkureerib ka Sürgavere ning nii mõnegi Viljandis oleva maja küttearved ei jää riigi kallimate piirkondade omadele alla.

Üks Abja-Paluoja naine sõnas, et sai oma 69 ruutmeetri suuruse korteri kütmise eest soojaarve, mis oli 233.56 eurot. See tähendab, et ühe ruutmeet­ri kütmiseks kulus 3.40 eurot. «Samal ajal on toas 17—20 kraadi sooja ja inimesed külmetavad,» kirjeldas ta. «Arved aga kasvavad üle pea.» Oma nime polnud tema ega mitu teist inimest nõus avaldama, sest kartsid soojatootja kättemaksu.

Eestis sooja megavatt-tunni hinna poolest esiviisikusse tõusnud Abja-Paluojal on kõrge hind ja külm tuba mõjutanud rängalt ka kinnisvaraäri.

Nii nentis üks inimene, et on oma külma korteri asemele leidnud küll uue elamispinna, kuid pole korterile pika aja jooksul ostjat leidnud. Seega on tal tulnud maksta tühjalt seisva korteri eest ligi 250-euroseid küttearveid.

Viljandis on sooja megavatt-tunni hind küll peaaegu 30 protsenti odavam kui Abja-Paluojal, ent kõrgeid küttearveid leiab ka siit. «Sakalale» edastatud andmete kohaselt võivad rahul olla need, kelle küttearve ruutmeetri kohta jäi alla kahe euro. Näiteks Männimäel näitas suur osa arvetest, et kolmetoalise, 65 ruutmeetri suuruse korteri kütmiseks kulus kuus pisut üle 110 euro.

Hoopis rohkem tuli maksta korteriomanikel, kes elavad Paala teel. Nemad pidid nii suure korteri kütmise eest tasuma 166 eurot. Viljandi kõige kõrgema küttekuluga elamu leidis «Sakala» turu lähedalt, kus ühes silikaatmajas sai 65-ruutmeetrise korteri omanik 219-eurose arve.

Millest sellised vahed võiksid tekkida, ei osanud selgitada ka Viljandit kütva aktsiaseltsi Esro juhataja Enn Rõigas. Võimalusi on tema sõnul palju, sest majade küttesüsteemid, soojustus ning elanike soovitav toatemperatuur on erinevad. Samuti ei soovinud ta spekuleerida teemal, mida peaks sooja kokkuhoiu nimel esimese asjana tegema.

Aastaid suurte kortermajade muredega tegelnud kinnisvarahaldur Andres Nuut tõdes, et võimalusi sooja kokku hoida on teoreetiliselt küll palju, kuid need nõuavad kõik rohkesti algkapitali. «Seda suurte majade elanikel aga pole,» teadis Nuut.

Kui poliitikud soovitavad elamud soojustada ja nimetavad päästerõngana KredExi rahastust, siis Nuudi arvates on Viljandi kortermajadest vaid viis protsenti selliseid, kus elanikel oleks rahaliselt üleüldse võimalik hakata KredExilt abi paluma.

Tagasi üles