Viljandi haigla ambulatoorse kliiniku juht Kadri Kõivumägi ütles, et osa haigla arste ja eriõdesid testivad riskirühmi iga päev, näiteks sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse Viljandi ja Sillamäe osakond ja sundravi osakond Viljandi haiglas. Samuti on psühhiaatriakliiniku patsiendid väga korralikult testitud. "Käesoleval nädalal julgustame aga ka kõiki teisi eriarste ja eriõdesid HIV ja hepatiidi viiruste teste tegema. Samuti perearste riskirühma kuuluvaid inimesi testima ning inimesi ise arsti vastuvõtul testimise osas soovi avaldama," selgitas Kõivumägi.
Tema sõnul on C-hepatiidi varajane avastamine ja ravi väga tähtis, sest haigus kulgeb sageli sümptomiteta ning võib seetõttu jääda diagnoosimata, mis tähendab, et suureneb kaugtüsistuste oht. "Enamasti teatakse, et viirushepatiidid kahjustavad maksa ning põhjustavad maksavähki, kuid C-hepatiit ei ole ainult maksahaigus, see haarab organismi süsteemselt ning võib põhjustada maksaväliseid haigusnähte nagu neerukahjustust, diabeeti, lümfoomi, kilpnäärmehaigust, erinevaid nahahaigusi, silmakahjustust ning neuropsühhiaatrilisi häireid. Praegusel ajal on saadaval väga efektiivne ravi, mistõttu nakkuse varajasel avastamisel on võimalik viirusest täielikult vabaneda."
C-hepatiidi riskigruppi kuuluvad Kõivumäe sõnul inimesed, kes on saanud vereülekannet enne 1994. aastat, on kokku puutunud nakatunud inimese verega, on lasknud ennast tätoveerida või augustada või kes on kas või üks kord jaganud kellegagi süstalt.
HIV viiruse varajane avastamine parandab samuti tunduvalt inimeste elukvaliteeti ja vähendab nakkuse levikut. Ravijuhendi järgi on HIV viiruse testimine soovitatav riskirühmadesse kuuluvatel inimestel, kuid kindasti ka kõigil neil, kellel on ägeda HIV infektsiooni sümptomid või HIV-ga seotud haigused.