Linna ja riigi maajagamine hirmutab pisiaiapidajaid

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
85-aastasele viljandlannale Ädule tähendab peenramaa kohta, kus suvisel soojal ajal olla, kus saab oma tarbeks tööd teha ning kust tuleb lõpuks ka väike saak.
85-aastasele viljandlannale Ädule tähendab peenramaa kohta, kus suvisel soojal ajal olla, kus saab oma tarbeks tööd teha ning kust tuleb lõpuks ka väike saak. Foto: Elmo Riig

85-aastane Ädu istus esmaspäeval Viljandi servas oma aialapi juures. Maasikataimed olid puhastatud, herned külvatud, porgand ja kartul ootasid järge. Ent nii Ädul kui ka teistel Leola tänava ääres aiamaad pidavatel inimestel on mure: kas nad saavad sealt ikka ka saagi koristada ja mis juhtub järgmistel aastatel?

Märtsis saatis maa-amet Viljandi linnale kirja küsimusega, kas linnal on plaane riigile kuuluva Leola tänav 59 kinnisasjaga, mis on üldplaneeringus kirjas korterelamumaana, kuid mida kasutatakse praegu aiamaana. Samas kirjas andis riik teada, et on valmis andma selle maatüki linnale tasuta, aga klausliga, et seal tuleb aiapidamist jätkata ja ühtegi maja sinna ehitada ei tohi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles