Andrei Korobeinik: plaanitud automaks lööb enim maal elavaid ja vaeseid inimesi

Andrei Korobeinik. Foto: Mailiis Ollino

EELMISE valitsuse ebaõnnestunud majanduspoliitika ja uue valitsuse kallid programmilised lubadused on viinud Eesti olukorda, et riigieelarve miinus on üle miljardi euro ning selle katmiseks peab vähendama toetusi, tõstma olemasolevaid makse ja rakendama ka uusi makse. Üks vastuolulisemaid ettepanekuid on automaks, mille abil loodab uus valitsus koguda 120 miljonit eurot aastas. See summa on suur vaid esmapilgul – ainuüksi Reformierakonna pakutud tulumaksureformi iga-aastane hind on kolm korda suurem –, kuid siiski tähendab see keskmiselt 141 eurot maksu ühe auto kohta aastas.

Nagu ka tulumaksureform, mis jätab rikkamatele rohkem raha, lööb plaanitav automaks just vaesemaid inimesi. Uus valitsus kavatseb automaksu arvutamisel lähtuda vaid auto keskkonnamõjust, mis suure tõenäosusega tähendab CO₂ emissioonide maksustamist. Keskmise Eesti auto vanus on 13 aastat ja vanemate autode CO₂ emissiooni näitajad on väga suured. See tähendab, et uute, säästlikumate autode omanikud pääsevad suure automaksu maksmisest, kuid vaesemad inimesed, kelle kasutuses on vanad amortiseerunud autod, peavad maksma meeletuid summasid. Näiteks võib põllumehe nõndanimetatud kastiauto puhul maks olla 1000 eurot aastas, mis on suur probleem mitmest vaatenurgast.

KINDLASTI pean mainima, et automaksul on ka terve rida positiivseid aspekte. Lisaks riigieelarvesse laekuvatele miljonitele on sellel ka positiivne mõju keskkonnale. Linnapildist kaovad romud, mille omanikud ei suuda automaksu maksta. Need inimesed, kes plaanivad uut autot osta, hakkavad tõepoolest teadlikumat valikut tegema, lisaks võivad suuremate linnade elanikud autost loobuda ühistranspordi, sõidujagamise või miks mitte ka jalgratta kasuks. Kuid see kõik ei kehti nende inimeste kohta, kes ei saa autota hakkama, ning nende kohta, kelle laste kool asub kodust kümnete kilomeetrite kaugusel ja kelle külast sõidab buss läbi korra päevas, kui sedagi. Need inimesed ei plaani nii pea uut autot osta ja nende kodukandi teed ei pruugi jalgratta jaoks sobida isegi suvel, rääkimata talvest.