/nginx/o/2016/02/05/5013683t1h5037.jpg)
Viirusnakkustesse haigestumiste arv on Eestis viimastel nädalatel stabiilsena püsinud ning Viljandimaal isegi kahanenud.
Gripi tipphooaeg hilines kaks kuud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lugedes kokku kolleege, kes on viirussega kodus voodis, ja vaadates neid, kes püüavad ilmselgest nakatumisest üle olla, on seda terviseameti kinnitust raske uskuda.
«Praegu on gripi kõrghooaeg,» nentis ka terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova. «Pooled haigestunutest ongi gripis, lisaks leiame laboris paragrippi ja RS-viirust.»
Märgatavalt tõusis haigestumiste arv 27. veebruarist 4. märtsini, möödunud nädalal jäi see enam-vähem samale tasemele.
Kui tavaliselt algab ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi nakatumise puhang jaanuaris, siis tänavu vallandus see alles märtsis ja on üsna tagasihoidlik. Seepärast pole kuigi lihtne prognoosida, mis edasi saab. Spetsialistid usuvad, et aprillikuu soojem ilm ja päike teevad oma töö ning haigestumine väheneb.
«Ka praegu päikeselise ilmaga õues käimine hoiab haigusetekitajaid eemal,» ütles Olga Sadikova.
Tema sõnul tekitab muret see, et arsti juurde pöördumiste järgi tundub, nagu haigestuksid ainult lapsed ja eakad inimesed. Tööealised püüavad viimase võimaluseni jalule jääda, ohustades nii enda kui ka töökaaslaste tervist. Sellisel käitumisel võib olla palju põhjusi, üks on aga haiguslehe eest hüvitise maksmise kord, mis jätab pingelise eelarvega pered tõsiselt hätta.