Kadri Simson: Eesti, Ukraina ja Euroopa – tagasivaade keerulisele energia-aastale

Kadri Simson, Euroopa komisjoni energeetikavolinik (Keskerakond) Foto: Stephanie Lecocq

EUROOPA LIIDU sünnitunnistus, Schumani deklaratsioon algab ridadega, mis kajavad ka 73 aastat hiljem valjult ja vajalikult: «Rahu maailmas ei ole võimalik kaitsta ilma loominguliste pingutusteta, mis oleksid vastavuses ähvardavate ohtudega». Kui maailm möödunud aasta 24. veebruaril Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse jäädavalt muutus, pidi kogu Euroopa tegema pingutusi ja leidma lahendusi, kuidas meid ähvardava ohuga toime tulla.

Sõda oli taas jõudnud Euroopa pinnale, meie vahetusse lähedusse, meie naabrite koduõuele. Ja enamgi veel – ajapikku sai üha selgemaks, et sõda oli jõudnud ka meie energiaturule, millega Venemaa oli asunud juba enne sõja algust manipuleerima. Aastakümnete jooksul tekkinud olukord, kus hulk liikmesriike sõltus liigselt Venemaa fossiilsetest kütustest, pani meid silmitsi seisma kahe küsimusega: kuidas aidata Ukrainal sõda võita ning samal ajal tagada euroliidu varustuskindlus ja energiajulgeolek. Oli selge, et ees ootas keeruline talv.

Seega oli Ukraina igakülgse abistamise kõrval meie esimeseks ülesandeks vähendada Euroopa sõltuvust Vene fossiilsetest kütustest. REPowerEU plaan nägi selleks ette kolme sammu: Venemaalt saabuvate gaasimahtude drastilist vähendamist, uute usaldusväärsete partnerite leidmist ja üleüldist gaasi tarbimise vähendamist.