/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
/nginx/o/2023/05/02/15294440t1h09f5.jpg)
Terviseameti peadirektori otsusega lõpetati koroonapandeemiast tuleneva hädaolukorra ohu lahendamine. Eelkõige andis hädaolukorra ohu taseme kehtimine koormust haiglatele, kes pidid tagama lisavoodikohad võimalikuks nakkushaigete arvu kasvuks.
Terviseamet koroonas enam hädaohtu ei näe (1)
Nagu ütles terviseameti peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemets pressiteate vahendusel, on epidemioloogiline olukord juba mõnda aega rahulik ning pole näha, et haiglaravi vajajate hulk võiks lähiajal kasvada mahus, mis häiriks tervishoiuteenuse osutajate tavapärast abiosutamise võimekust.
Ta nentis, et tervishoid oli enam kui kolm aastat töötanud hädaolukorra või selle ohu staatuses. Esimesed kaks aastat kulus kriisireguleerimisele ja aktiivsele kriisi lahendamisele ning viimasel aastal on hädaolukorrast järk-järgult väljutud.
Terviseameti hinnangul on kolme aastaga tekkinud ulatuslik arusaam koroonaviirusest, COVID-19 haiguse olemusest ja trendidest, kuid lisaks ka põhjalik ülevaade pandeemiaga võitlemiseks olemasolevatest vahenditest ja nendega ümberkäimisest.
Vaiknemets põhjendas hädaolukorra ohust väljumist sellega, et koroona ja selle levikuteede kohta on piisavalt infot, osatakse seirata uute tüvede tekkimist ja prognoosida aegsasti tõrjemeetmete rakendamise vajadust Eestis. Seireandmed ei näita, et praegu levivad viiruse tüved põhjustaksid varasemaga võrreldes raskemat haigestumist ja suuremat haiglaravi vajadust.
Samuti tõi Vaiknemets esile, et elanikkonnas on saavutatud piisav immuunsuse tase, olemas on tõhusad vaktsiinid ja ravimid. Rasket haigust esineb vähem ning vähenenud on hospitaliseerimise ja intensiivravi vajadus, sealhulgas riskirühmade hulgas. Liigsuremus püsib madalal, kusjuures sel puhul võib olla ka teisi põhjusi.
Vaiknemets lisas, et teiste riikide seireandmed näitavad samuti koroonaviiruse langustrendi ja seda hoolimata uutest tüvedest.
Terviseamet viitas, et viimase aasta jooksul on tehtud samme pandeemia olukorrast väljumiseks. Vabariigi valitsuse korraldused lõpetati juba eelmise aasta suvel, sest olukord ei vajanud enam valitsuse sekkumist. Kõik piirangud kaotati ja see andis ühiskonnale mõista, et nakatumine on sellises mahus aktsepteeritav.
Samuti ei ole terviseamet pidanud mullu sügisest aktiivselt sekkuma, et kõigi nakkushaigete ravi võimaldamiseks langetada ravi kvaliteeti või kättesaadavust, sealhulgas pole suurendatud voodikohtade arvu. Kõik tervishoiuteenuse osutajad on saanud iseseisvalt hakkama nagu tavaolukorras. Ka viimane viirushaiguste kõrgperiood möödus selliselt, et haiglate töös ei tulnud teha erilisi ümberkorraldusi.
Ragnar Vaiknemets rõhutas, et hädaolukorra ohu lõpetamine ei tähenda veel pandeemia lõppu, samuti pole maailma terviseorganisatsioon pandeemiat lõppenuks kuulutanud.
«Ometi võime kinnitada, et COVID-19 haigus ei ole meile enam uus ja oleme õppinud sellega hakkama saama,» lausus ta. «Haiglad ei vaja riigi sekkumist, et tervishoiuteenuseid oluliselt ümber korraldada.»
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juht Kärt Sõber kinnitas, et hädaolukorra ohu lahendamise lõpetamise järel jätkub nakkushaiguste seire ja olukorra jälgimine.
«Meie tänased teadmised koroonaviiruse kohta, seda toetavad seiretegevused ja rahvusvaheline koostöö annavad piisava pildi, et vajaduse korral uuesti häirekella lüüa,» lausus ta.
Terviseameti nakkushaiguste labori tehtud sekveneerimise andmetel levib Eestis endiselt koroonaviiruse omikroni tüvi, mille alamtüved ei ole põhjustanud raskemat haigestumist ja sellest tulenevat suuremat tervishoiusüsteemi koormust. See tähendab, et ravivõimekuse ületamise ohtu praegu ei ole ja omikroni alamtüved ei põhjusta tervishoiule tervikuna akuutset hädaolukorra ohtu.
Nakkushaiguste spetsialistide kinnitusel esineb Eestis praegu kõige enam suhteliselt kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 vorme. Koroonaviirus levib lainetena ning oluliste tõusude või langusteta samamoodi nagu teised ülemiste hingamisteede nakkused.
Inimeste ohutunnetus on terviseameti hinnangul samuti vaibunud ning iga kurguvalu või köha ei osata enam koroonaga seostada. Samas ei ole võimalik täpselt ennustada, milliseks kujuneb sügisene viirushooaeg, ning seetõttu jätkab terviseamet olukorra jälgimist.
«Kahtluse korral on soovitav proov anda ning endiselt kehtib üleüldine reegel, et haigena tuleks koju jääda. See sobitub ka teiste nakkushaiguste leviku tõkestamiseks,» lisas nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juht Kärt Sõber.