Kõigi vagade inimeste hoiatamiseks kirjapandud kroonika meenutab aega, kui Viljandisse jäi elama ainult neli kodanikku

Tarvastu linnuse vallutasid Ivan IV väed Liivi sõjas 1560. aastal tormijooksuga. Linnus sai tugevasti kannatada nii Liivi sõjas kui ka Rootsi-Poola sõdades. Foto: Marko Saarm

Viljandimaal oli õnn olla oluline osa Liivimaast ja Viljandis paiknes Liivimaa kõige tugevam loss. Pole aga head ilma halvata: just see oli üks põhjustest, miks see kant Liivi sõja ajal aastatel 1558–1583 koledasti räsida sai.

Viljandi linn tehti Liivi sõja jooksul mitu korda enam-vähem maatasa ning ümbruskonna elanikele sai osaks hulgaliselt piina ja vaeva. Liivimaa ajaloo vahetutest tunnistajatest ja kirjapanijatest on kõige kuulsam mees muidugi Tallinna Pühavaimu eesti koguduse õpetaja Balthasar Russow oma «Liivimaa kroonikaga». Ei maksa aga alahinnata ka arvatavasti 1556. aasta kevadel Liivimaale saabunud Bremeni linna ametniku Johann Renneri kirjapandut, mis on nüüd juba kolmanda, täiendatud ja parandatud versioonina eesti keeles ajaloohuvilistele kättesaadav.