Kuigi järgmiste kohalike valimisteni on jäänud vähem kui kaheksa kuud, pole Viljandit ümbritsevate valdade juhid mullu jutuks võetud ühinemisplaani maha matnud. Käesoleval nädalal jätkuvadki sellekohased läbirääkimised ning pole võimatu, et sihiks võetakse liitumise elluviimine juba 2010. aasta kevadel. Mõte on vaieldamatult uljas, kuid sugugi mitte halb.
Ühelt poolt tuleb kahetsusega nentida, et seni pole Paistu, Pärsti, Viiratsi, Saarepeedi ja Kõpu valla juhid jutulõnga veeretamisest kaugemale jõudnud. Jagunuks neil pool aastat tagasi veidigi rohkem pealehakkamist ja julgust, võinuks praeguseks suurem osa ettevalmistustöid tehtud olla.
Teisalt kehtib siingi vanarahva tarkus: parem hilja kui mitte kunagi. Kogu Eestit haaranud majandusraskused ei jäta puudutamata ka Viljandimaad ning mida efektiivsemalt suudetakse jõud ühendada, seda paremini toime tullakse. Iseenesest pole ju tõesti mitte midagi kadunud ka siis, kui oktoobrikuistele valimistele minnakse veel eraldi ja korraldatakse järgmisel aastal liitumise käigus uued valimised. Omajagu segadust küll tekib, kuid küllap on inimeste oskusliku informeerimise korral võimalik sellest välja rabelda.
Eriti rõõmustavana mõjub Kesk-Viljandimaa omavalitsuste liidrite kava pärast seda, kui Lõuna-Viljandimaal on Abja ja Halliste valla ühinemine naeruväärsetel põhjustel luhtunud. Loodetavasti on maakonnakeskuse ümbruse poliitikutel rohkem riigimehelikku ja omakasupüüdmatut meelt ning see viib ka sihile.
Selge see, et enam kui kahe valla ühendamine pole kerge ülesanne, sest peale rahva poolehoiu võitmise tuleb selleks ka raha leida. Ent Viljandimaal on neljast omavalitsusest moodustatud Suure-Jaani valla näol tänuväärne näide, millest šnitti võtta.