Jüri Pihl: Kümnete säästetud elude aasta

Jüri Pihl Foto: AFP / Scanpix

AASTAVAHETUSEST on nüüdseks möödas rohkem kui kuu ja 2008. aastast on kokkuvõtted tehtud. Siseturvalisuse seisukohalt olid need kahtlemata edukad 12 kuud. Liialdamata võib öelda, et see oli säästetud elude aasta.

Tulekahjudes ning liiklus-, töö- ja muude õnnetuste tõttu kaotab igal aastal Eestis elu rohkem kui 1500 inimest. Nad kõik on armastatud ja vaja-
tud  — lapsed ja lapsevanemad, abikaasad, töökaaslased. Nad kõik väärivad elu.

Meie iive on juba paarkümmend aastat olnud negatiivne  — sünde on olnud tuhandetes vähem kui surmi. Seda enam on iga ärahoitud surmajuhtum suur võit. Aga see on ka Eesti riigile ülesanne, mille nimel pingutada. Riik saab paremini hakkama, kui õnnetusi on vähe ning hukkunuid ja vigastatuid on minimaalselt.

ALATES 2000. aastast oli kasvanud vigastatute ja hukkunutega lõppenud liiklusõnnetuste arv. Kui aastatuhande vahetuse aegu oli niisuguseid õnnetusi 1504, siis 2006. aastal juba 2585. Sama ajaga suurenes liiklusõnnetustes viga saanute arv peaaegu kaks korda, 1843-lt 3508-ni, kusjuures 2006. aasta torkas teiste seast silma eriti kurvaks tegevate näitajatega.

Surma saanuid oli seitsme aasta jooksul kokku 1334. Silmapaistvalt traagilised olid liikluses 2002. ja 2006. aasta, mil hukkus vastavalt 223 ja 204 inimest. 2007. aasta algul näitasid kõik märgid, et olukord muutub veelgi hullemaks.

Selleks ajaks oli avalikkuses, ka poliitika kujundajatel ja otsustajatel välja kujunenud arusaam, et liikluskultuur tekib iseenesest kunagi kaugemas tulevikus ning kasvav hukkunute arv on paratamatus.

Siseministrina tööle asudes seadsin eesmärgiks säärast hoiakut muuta, sest liiklusohutuse ja -kultuuri parandamiseks on riigi käsutuses palju võimalusi. Riik peab igal juhul pingutama, et inimeste elu ja tervist säästa.

LIIKLUSTURVALISUSE tagamisel on kõige tähtsamad kolm tegurit: liikluskultuur, hea infrastruktuur ning hästi korraldatud liiklusjärelevalve.

2007. aasta suve hakul analüüsisime liiklusõnnetustes hukkumise põhjusi ning arutasime, kuidas meie käsutusse antud ressursse senisest paremini kasutada.

Peamised probleemid liikluses on lubatust suurem sõidukiirus, joobes juhtimine ja turvavarustuse mittekasutamine. Nende rikkumiste piiramisel on võtmetähtsusega just tõhus liiklusjärelevalve.

Seepärast otsustasime, et politsei töös tuleb liiklusrikkumiste avastamisele suuremat tähelepanu osutada, ning suunasime varasemast märgatavalt rohkem raha liiklusjärelevalvega tegelevate politseinike käsutusse.

Juba poole aastaga suutsime saavutada esimesed tulemused ning 2007. aasta viimased kuud olid eriti rõõmustavad. Olime võrreldes 2006. aastaga pöördunud positiivse arengu teele. Kokkuvõttes hukkus 2007. aastal liikluses siiski 196 inimest ning vigastatuid oli 3271, mida oli kahetsusväärselt palju.

2008. AASTAT kirjeldavad arvud kinnitavad, et politsei jätkas head tööd. Selle tulemusena kaotas liiklusõnnetustes elu vaid 132 inimest. Et tegu on on meie seast traagiliselt lahkunutega, tuleb sõna «vaid» eelmises lauses käsitada muidugi tinglikuna. Ent ikkagi on see parim näitaja alates 1952. aastast, mil hukkunuid oli 119.

Vigastatuid oli lõppenud aastal 2361, mis on 2007. aastaga võrreldes 910 võrra vähem.

Nende tulemuste juures võin igale skeptikule ja kriitikule silma vaadata ning öelda, et tehtud otsused on olnud õiged. Meie liikluse intensiivsus on üha kasvanud ning hukkunute ja vigastada saanute arvu kiire vähenemine tõestab, et oleme teinud õiged valikud oma liikluskeskkonna turvalisemaks muutmisel.

Kindlasti peab tunnustama ka meie inimesi, eriti autojuhte, kes on muutnud oma liikluskäitumises ohuteadlikumaks ja seaduskuulekamaks. Erilist tänu väärivad need valvsad kodanikud, kes on vaevunud politseile kihutajate ja roolijoodikute vastu peetavas võitluses appi tulema.

OLEME KOGU aeg analüüsinud liikluses toimuvat ning otsinud lisavõimalusi, kuidas tulevikus vigastatute ja hukkunute arvu veelgi vähendada. Koostöös justiitsministeeriumi ja riigikogu õiguskomisjoniga oleme sihikindlalt tegelnudka seaduste täiendamisega.

2008. aasta lõpul muutis parlament liiklusseadust. Selles on nüüd mõjusamad karistused ohtlikemate rikkumiste korral ning lisavõimalused teha tõhusamat liiklusjärelevalvet. Samuti on olnud tähtis samm autojuhtide alkoholijoobe tuvastamisel tõenduslike alkomeetrite kasutuselevõtt.

Iseäranis oluline muudatus on võimalus kasutada automaatseid liiklusjärelevalve kaameraid. Olen kindel, et see on suureks abiks ohtlike kiiruseületamiste vastu juba alates käesolevast aastast.

KA TULEKAHJUDES suutsime edukalt inimeste elusid kaitsta ning siingi räägivad arvud iseenda eest. Kui 2006. aastal hukkus tulekahjudes 164 inimest, siis 2008. aastal oli see arv peaaegu kaks korda väiksem ehk 89. Esimest korda jäi aasta jooksul tuleõnnetustes hukkunute arv alla 100.

Punase kuke hävitustööst pääsemiseks on võtmesõna suitsuandur. See seade on end tõestanud kui odav ja efektiivne abimees. Ka eespool mainitud 89 inimesest oleksid paljud selle kasutamise korral pääsenud.

Jätkame tänavu inimestele suitsuandurite jagamist ning selle abivahendi tähtsuse selgitamist. Eesmärk on kaitsta iga inimest ja perekonda tulekahju korral kõige traagilisematest tagajärgedest.

LOODETAVASTI õnnestus 2008. aastal murda kahjulik kinnismõte, et riigil, sealhulgas poliitika kujundajatel ja täitevvõimul, pole võimalik oma tegevusega turvalisust tunduvalt suurendada ja inimelusid säästa. Siseturvalisuses oleme eelmise ja üle-eelmise aastaga tõestanud, et sihipärase tööga on võimalik tuua märkimisväärne muutus paremuse poole.

Loodetavasti on lahti öeldud ka mõtteviisist, et siseturvalisuse valdkonnast võib raha suuremate kahjudeta vähemaks võtta. Väiksem eelarve tähendab napimaid võimalusi töös. See kajastub aga hukkunute ja vigastatute arvus, samuti kuritegevuse kasvus. 2008. aasta head tulemused jäänuksid olemata, kui meil tulnuks aasta keskel politseinike ja päästjate koosseise kärpida.

Inimeste elu, tervise ja omandi kaitse on eriti tähtis just ebastabiilsuse ja tagasilöökide perioodil, mil riigilt oodatakse rohkem tuge ja kaitset. Rasketel aegadel on siseturvalisuse ametkondade tööl iseäranis kandev roll.