Õpetaja võttis tumedasse sitskleiti riietatud neiul käe alt kinni ja nad astusid koos trepist üles lavale. Juhendaja kruttis mikrofoni tüdruku tarvis madalamale ja istus siis klaveri taha.
Karksi-Nuia saabus lapsi laulma kogu Eestist
16. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on nii lihtne ja loomulik,» sõnas publiku hulgas istuv Karksi-Nuia kultuurikeskuse administraator Kersti Nurk. Ta pühkis pisara, kui piiga laulu kiisust lõpetas.
Lapsed näitasid oma andeid
Karksi-Nuia kulturikeskusesse oli eile ennelõunaks lauluvõistlusele kogunenud 150 erivajadustega last ja paarkümmend juhendajat 20 koolist kõikjalt Eestist. Juba enne esinemisi oli selge, et ainult laulmisega lapsed ei piirdu. Nad ilmestasid esinemist näiteks tantsuliigutuste, hüüatuste ja suupillimänguga.
Saali ukse taga libistasid poisid ja tüdrukud näpuga üle seinale riputatud nimekirjade. Ikka selleks, et järge ajada, millal ja kelle järel nad võistlustulle astuvad.
Kõik tuli uuesti ümber arvutada, kui Karksi-Nuia kultuurikeskuse juhataja Kai Kannistu musta markeriga igast nimekirjast paar nime maha kriipsutas. «Mõni jääb ikka tulemata. Midagi tuli koolis ette,» lausus ta.
Karksi vallavanem Arvo Maling kiitis kohaletulnud laululapsi ja tähtsustas veelgi üle-eestilist võistlust, mis annab näiteks Viljandimaa erivajadustega lapsele võimaluse kõrvutada oma oskusi Harjumaa noore omadega. «Suurepärane, et nad saavad siin nüüd näidata, mis on nende hobid ja mida nad oskavad,» sõnas Maling.
Ämmuste hariduslike erivajadustega laste kooli muusikaõpetaja Anne Gomaa, kes oli tänavuse võistluse korraldaja, ütles, et tema õpilased valmistusid esinemiseks juba ammu suure õhinaga. Samuti oli ettevalmistustööd teinud Ämmuste kooli direktor Eili Rohtla. Tema tervitas konkursi avakõne asemel esinejaid iseloodud regilauluga.
Õpilaste õhinat kinnitas ka Pärnu toimetuleku kooli abiõpetaja Carlen Talts. Tema saatis oma koolist kolme õpilast. Neist noorim oli üheksa-aastane poiss. Kui poiss esinemise võiduka hüüdega lõpetas, sai ta saalitäielt publikult tugeva aplausi. Plaksutamine oli nii vali, et üks poiss publiku hulgast kattis kõrvad kiiresti kätega.
Laulud lõpetas kõlav aitäh
Juhendajad olid oma õpilaste esinemise väga sujuvaks lihvinud. Iga laulu lõpul kõlas selge aitäh ja seda sai kuulda isegi proovides. Lugude valik oli suur. Kõlas nii mõtlikke isamaalisi laule kui lustlikke ning lastepärasemaid lugusid, näiteks konnast ja kurest.
«Toimetuleku vanuseklassiga on keerulisem. Neile tuleb ikka aasta otsa laulu õpetada. Nad ei oska ise lugeda ja kirjutada,» selgitas Anne Gomaa. Proovide käigus tuli juhendajatel mõnd viisijuppi lihvida või esinemise ajal vaikselt klaveri taga kaasa laulda.
Koostöös jõuti võiduka lõpuni ning Kai Kannistu ulatas igale laululapsele pärast etteastet tänukirja ja meened.
Suurem tunnustus on see, et võitja saab õiguse järgmisel aastal laulukonkurssi enda juures korraldada. Mullu sai võiduau Gomaa juhendatav Ämmuste kooli ansambel. Et Ämmustes pole nii head heliaparatuuri ja saali, otsustas mullune võitjakool kaheksanda võistlusega Karksi-Nuia kolida.
Järgmisel aastal saavad erivajadustega lapsed laulda Kaelase kooli valitud paigas, sest suurauhinna võitis sealne õpilane Reeno Liiva.
Teisi osalejaid jäi trööstima ühe lokkidega neiu võistluslaul, mis oli selgeks õpitud detektiiv Lotte heliplaadilt: «Ühe samm on teisest pikem — / ära sentimeetreid loe! / Oled ilmas õnnelikem, / kui su süda sees on soe! / Ja kui kogemata täna / võistlustules alla jäid, / mõtle: uue sõbra siiski juurde said.»
PARIMAD
Erivajadustega laste lauluvõistluse võitjad
• Toimetuleku vanuseklass — Meelis Grigorjev Ämmuste koolist
• I—III klass — Karel Saul Tallinna Tondi põhikoolist
• IV—VI klass — Viktoria Švedova Valga Jaanikese koolist
• VII—IX klass — Laura Kleban Ämmuste koolist
• Ansambel — Ämmuste kool
• Grand prix — Reeno Liiva Kaelase koolist
Allikas: lauluvõistluse protokoll