Kontsernid ründavad teadlasi, GMO-d ohustavad meid edasi

Pilt Brüsselis Euroopa Liidu peakorteri ees korraldatud GMO-maisi vastaselt Greenpeace’i aktivistide meeleavalduselt Foto: Reuters

USA-s on juba aastaid võimul niinimetatud Frankensteini põllumajandus: suur osa seal kasvatatavat maisi ja sojaube on geneetiliselt muundatud.

Tootjate kinnitust mööda on uued, teiste liikidega «rikastatud» sordid ohutud, annavad rohkem saaki ja vajavad hoopis vähem mürke, sest on paljudele haigustele ja kahjuritele resistentsed.

Selline info on valitsev, sest 95 protsenti geneetiliselt muundatud organismide (GMO) uuringutest on teinud biotehnoloogia kontsernide palgal olevad teadlased. Võrdluseks võib tuua mobiiltelefonide ohutuse uuringud, mida pikka aega rahastasid peamiselt Nokia, Samsung ja teised tootjad.

Viimasel ajal hakkavad üha jõulisemalt kostma ka mõistusele kutsuvad hääled: geneetiliselt muundatud organismide kohta on sõna võtnud tippteadlased ja -juristid ning teiste seas ka populaarne teletohter doktor Ozi.

Valitsuse abil

ETV2 näitas hiljuti Saksamaal Müncheni stuudios valminud dokumentaalfilmi «Teadlased rünnaku all», mis räägib, kuidas biotehnoloogiakontsernid hävitavad teadlasi, kes püüavad objektiivselt uurida geneetiliselt muundatud organismide mõju.

Filmi algul jutustab üks USA farmer, et tema seafarmi emised ei suuda pärast geenmuundatud sööda kasutuselevõttu tiinestuda.

Vene teadur Irina Jermakova söötis rotte geneetiliselt muundatud sojaga ning tuvastas, et loomad muutusid kiiresti elujõuetuks ja kolmandik poegi suri varsti pärast sündi, samal ajal kui tavalist sojat söönud rotid elasid terve ja rõõmsana.

Filmi üks peakangelane on maailmanimega biokeemik, Ungari päritolu Arpad Pusztai, kes korraldas 1998. aastal Aberdeenis Rowetti uurimisinstituudis esimesed sõltumatud katsed, uurimaks geneetiliselt muundatud toidu mõju. Rottidel, keda toideti geneetiliselt muundatud kartulitega, ilmnesid organikahjustused, ajutegevuse häired ja peensoole paksenemine.

See, mis juhtus edasi, näib uskumatu: Pusztai vallandati, kusjuures ajendi andis Suur­britannia peaministri residentisist Downing Street 10 tehtud kõne. (Täpsustuseks tuleb lisada, et toona oli selles ametis Tony Blair).

Biotehnoloogia korporatsioonid olid hakanud tegutsema.

1600 kilomeetrit eemal

USA California ülikooli professor Ignatio Chapela sattus löögi alla pärast seda, kui oli leidnud Mehhikos, muundatud maisi katsepõldudest 1600 kilomeetri kaugusel transgeense maisi.

Mehhiko on teatavasti maisi päritolumaa ning võitleb sortide puhtuse ja paljususe säilimise eest. Geneetiliselt muundatud taimede sissetoomine ja kasvatamine on seal keelatud, seega ei ole mõtet rääkida, et GMO-de levikut on lihtne tõkestada.

Pärast seda kui teadusajakirjas «Nature» oli avaldatud GMO-de ohtlikkusele ja levikule tähelepanu juhtiv artikkel, palkasid oma hiigeltulu kahanemist kartvad biotehnoloogia korporatsioonid suhtekorraldusfirma, kes asus kahe väljamõeldud teadlase artiklite abil Ignatio Chapela väiteid ümber lükkama ja naeruvääristama.

Juba üsna ammu on kummutatud väide, et geenmuundatud taimed on paljudele haigustele resistentsed ega nõua seepärast mürkidega töötlemist. Tegelikkus on teistsugune: juhtub, et varsti ei aita enam tavalisedki mürgikogused. Ka kõnealuses filmis räägiti suurtest sojapõldudest, kus ühe liitri Roundupi asemel tuli seda ülimürgist vahendit pritsida hektarile kaheksa liitrit.

Oht ei varitse meid ainult taimses toidus: ka geneetiliselt muundatud sööta saanud loomadega on toimunud suured füsioloogilised muutused, mille ohutust pole keegi uurinud.

USA-s on muundatud taimede põhjustatud terviserikete arv kümne aasta jooksul kahekordistunud. Teadlased väidavad, et GMO-dega seotud suuremad ja halvemad üllatused on alles ees ega piirdu ainult sigimatuse ja vastsündinute väärarengutega.

Kui aafriklasel jääb üle valida geneetiliselt muundatud toidu ja näljasurma vahel, on ilmselt ainuõige valik esimene. Eestis sellist dilemmat ei ole ja mõne tuhande eurose kasumilootuse pärast ei tohiks džinni pudelist välja lasta.

GEENMUUNDATUD ORGANISMID
Geenimanipulatsioonid
• Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni (geneetilise muundamise) abil loodud (parandatud, muudetud) taimesortide ja loomatõugude üldnimi.
• Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul kantud genoomiosa kunstlikult üle ühelt liigilt teisele. Nii saadud organisme nimetatakse transgeenseteks.
• Geneetiline muundamine erineb tavapärastest sordi- ja tõuaretusmeetoditest selle poolest, et võimaldab kombineerida üksteisest väga kaugete liikide geene.
• Esimesed laialdaselt levinud GMO-d olid herbitsiiditolerantsed kultuurid (mais, soja ja raps).
• Aretati ka kahjurikindlad kultuurid. Need loodi peamiselt nõnda, et siirdati taimerakku bakterist Bacillus
thuringiensis pärit toksiini sünteesiv geen ning saadi selle tulemusena niinimetatud Bt-kultuurid.
Allikas: Eestimaa looduse fond, «Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega soetud riskid»