Kopsakad soojaarved viivad vaesusesse

Foto: Peeter Langovits/Postimees

Olukord on murettekitav, nendivad Viljandimaa sotsiaalametnikud. Nad teavad inimesi, kes tulevad muul ajal ots otsaga kokku, ent aasta kõige külmematel kuudel jäävad nende rahakotti pärast kütte- ja muude eluasemekulude tasumist vaid sendid, kui sedagi.

Viiratsi vallavalitsuse sotsiaalnõunik Ülle Lepik tõi näite, kus 244.12 eurot saava Viiratsi aleviku pensionäri korteri küttekulud olid 251.63 eurot.

«Sellised juhtumid on tõesti väga kurvad,» nentis Lepik. Ta lisas, et sageli elavad rahanappusesse jäänud inimesed väikestes korterites. Seega ei ole neil võimalik oma olukorda tagasihoidlikumale pinnale kolimisega parandada. Näiteks kõnealune pensionär elab 52-ruutmeetrises kahetoalises korteris.

Hättajäänutele on päästerõngaks riigi makstav toimetulekutoetus, mida on võimalik küsida omavalitsusest. Rekordilisi küttekulusid toonud veebruarikuu eest toetuste küsimine alles käib, sest seaduse järgi langeb taotluse esitamise viimane tähtaeg järgmise kuu 20. päevale.

Kehtestatud toimetulekupiir on inimese kohta 76.70 eurot ning iga järgmise elaniku kohta samas leibkonnas 61.36 eurot. Seega tuleks eespool toodud juhtumi puhul inimesele maksta 84.21 eurot toetust, kuid asja muudavad keerulisemaks kommunaalidele kehtestatud normkulud.

Pensionärid indikaatoriks

Viljandi linnavalitsuse sotsiaalameti spetsialisti Mare Kallakase ütlemist mööda esitas Viljandis eelmisel kuul taotluse 247 leibkonda kogusummaga 61 724.60 eurot. Läinud novembris oli avalduse esitanuid 169 ja pöördunutele maksti 26 707.61 eurot.

Mullu veebruaris oli toimetulemiseks abi vajavate leibkondade arv Kallakase sõnul mõnevõrra suurem — 283. Raha jäi ots otsaga kokkutulemiseks aga vähem puudu: riigil tuli juurde maksta 61 054 eurot.

«Ma usun, et taotluse esitajaid on tänavu vähem seetõttu, et osa inimesi on vahepeal tööd saanud,» lausus Kallakas.

Sotsiaalameti spetsialisti hinnangul näitab kallinenud toasooja hinna mõju hästi see, kui palju on arvete tasumisega hättajäänute seas pensionäre. Kui mullu veebruaris oli nende hulk 60 ümber, siis tänavu samal ajal küsis toetust 84 eakat linnakodanikku.

Inimeseta pole probleemi

Seda, et toimetulekupiirist allapoole jäämine ähvardab lisaks töötutele just üksi elavaid pensionäre, kinnitati ka teistest omavalitsustest.

Kui Viljandis moodustavad soojaarvega kimpu jäänutest väga suure osa keskküttega majas elavad inimesed, siis näiteks Suure-Jaani vallas see nii ei ole. Sealse vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Aave Toomsalu ütlemist mööda oli neid 29-st veebruarikuus toetusraha küsinust vaid seitse.

«Võin isiklike kogemuste põhjal öelda, et oma puudega kütta pole sugugi odavam,» lausus Toomsalu. «Tean, et paljud pensionärid kulutavadki suure osa oma pensionist küttepuudele.»

Aave Toomsalu sõnul on Suure-Jaanis toimetulekutoetuse küsijate arv väga stabiilne. Näiteks tänavu jaanuaris ja veebruaris esitas selleks taotluse ühepalju inimesi.

Viiratsi vallas on toimetulekutoetuse küsijate hulk sootuks vähenenud: tänavu veebruaris laekus vallavalitsusse 64 sellesisulist avaldust, aasta varem aga koguni 86. Kuid nagu ütleb sotsiaalnõunik Ülle Lepik, ei ole siinkohal põhjust rõõmustada. Usutavasti mängib hädasolijate arvu vähenemises tähtsat rolli ärakolijate hulk.

«Rääkisin alles hiljuti ühe noore naisega, kes plaanib lähiajal Soome kolida, sest ta ei jaksa enam Eestis toimetulemiseks nii palju vaeva näha,» lisas Lepik.

TOETUS

Toimetulekutoetus on omavalitsuste kaudu riigi antav abi rahahädas peredele ja üksi elavatele inimestele.
• Seda makstakse leibkondadele, kelle kuu sissetulek on pärast üüri või eluaseme hoolduskulude, tarbitud soojusenergia, vee ja kanalisatsiooni, elektri, majapidamisgaasi, hoone kindlustusmaksu ja maamaksu tasumist alla toimetulekupiiri.
• Kehtestatud toimetulekupiir on esimese inimese puhul 76.70 eurot ning iga järgmise inimese puhul 61.36 eurot.
• Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud ei ole olnud efektiivsed.
• Et vältida ebamõistlikul määral kulutatud kommunaalhüvede kinnimaksmist, on kehtestatud normkulud, mille ületamist riik kinni ei maksa.
Allikad: sotsiaalministeerium, «Sakala»