Lauri Läänemets: saamatust kärperiigist ei võidaks praegu keegi

Lauri Läänemets, siseminister (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) Foto: Tairo Lutter

VALIMISTE eel nentisid sotsiaaldemokraadid, et maksusüsteem vajab muutmist, et see oleks õiglasem ja samas riigi rahandus jätkusuutlik. Riigieelarve nukker seis oli kõigile teada, vähesed julgesid seda kampaanialubaduste tormis välja öelda.

Aga nagu pole võimalik hääletada julgeoleku poolt ilma kaitsekulutusteta, pole meil võimalik end praegusest miinusest lihtsalt välja kärpida. Siis kannataks kõik riigi teenused siseturvalisusest hariduse ja tervishoiuni. Säärasest saamatust kärperiigist ei võidaks küll keegi, eriti praeguses majandus- ja julgeolekuolukorras.

Tagantjärele tarkusest pole kasu ning uues leppes ja valitsuse moodustamisel on sotsiaaldemokraadid andnud endast maksimumi, et toimetulekukriisi tuules saabuvate maksutõusude kiuste kaitsta nõrgemaid – olgu need siis madalama sissetulekuga inimesed ja nende pered või kohalikud omavalitsused. Inimeste toimetuleku mõttes on esmatähtis tõsta alampalka, et inimesed saaksid oma töö eest õiglasemat tasu, millega hinna- ja maksutõusus toime tulla. Pikas plaanis on eesmärk Eestis palgavaesus prügikasti saata.

Alampalga tõstmine kaitseks maksu- ja hinnatõusus kõige haavatavamaid. Seepärast soovib valitsus koostöös ametiühingute ja tööandjatega tõsta alampalka kiirendatud tempos, et see jõuaks vähemalt 60 protsendini Eesti mediaanpalgast – see on ka üle Euroopa Liidu soovitatud tase. Alampalga tõstmiseks sõlmivad valitsus, ametiühingud ja tööandjad juba sel kevadel kolmepoolse kokkuleppe – sotsiaalpartnerid on väljendanud selleks esialgset valmisolekut ning see näitab küpsemat mõtlemist meie ühiskonnas.

Kokkuleppe saavutamise korral kasvaks alampalk järgmise nelja aastaga 1100 euroni. Palju on küsitud, mis on selle mõju ja kui paljusid see puudutab.