Nutitelefoni ostma minnes tee selgeks oma soovid ja vajadused

Nutitelefon asendab mitmeid tehnikaseadmeid. Foto: Fotomontaaž

Enam pole vaja reisile minnes kaasa tassida arvutit, foto- ja videokaamerat, MP3-mängijat, telefoni ja GPS-seadet. Kui nõudmised pole eriti suured, ajab nutitelefon kõik need asjad ära.

Mõistagi saab peegelkaameraga teha paremaid kunstilisi pilte ja romaani on parem trükkida arvutis, aga neile, kes soovivad jäädvustada reisi tipphetki, saata teateid kodustele ja olla kursis maailmas toimuvaga, piisab nutitelefonist täiesti. Küsimus on üksnes selles, kuidas leida just niisugune, mis rahuldab kliendi vajadused kõige paremini, et hiljem poleks vaja pettuda.

Kõik nutitelefonidega kauplejad soovitavad ostjatel teha enne poodi tulekut endale selgeks, millised on nende soovid ja vajadused: üks ihkab väga head digikaamerat, teisele on tähtis sotsiaalmeedia kättesaadavus, kolmas tahab igapäevast tööd lihtsamaks teha... Kui vajadused on selgeks mõeldud, oskab klienditeenindaja soovitada sobivat aparaati.

«Inimesele, kes soovib nutitelefonis kasutada lihtsamaid funktsioone, lugeda meile, kasutada paari sotsiaalmeedia kanalit, pildistada ja pilte üles laadida, piisab odavamast ja lihtsamast mudelist,» selgitas Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski.

Neil, kes tahavad nutitelefoni võimalusi täie ette kasutada, soovitab ta vaadata kallimate aparaatide poole. «Videote ja filmide vaatamiseks ja mängude mängimiseks läheb vaja kiirema protsessoriga nutitelefoni,» lisas ta.

Hinnad algavad 120 eurost

Tele2 tootearendaja Oliver Ojamaa sõnul saab päris korraliku «esimese» nutitelefoni kätte veidi rohkem kui saja euroga. «Sellega on võimalik teha kõiki elementaarseid asju: pildistada, e-kirju lugeda, raadiot kuulata, positsioneerida ja nii edasi,» loetles Ojamaa.
Mida kallimaks lähevad aparaadid, seda paremaks muutuvad nende funktsioonid. «Näiteks kaamerad on kõige paremad kallitel nutitelefonidel,» täpsustas ta.

Ojamaa ütles, et nutitelefonide hinnad mahuvad vahemikku 120—650 eurot. Keskmine hind — see on ühtlasi populaarseim hinnaklass — jääb 200 ja 300 euro vahele. Hind sõltub muidugi ka tootjast: Apple on ikka kallim kui ZTE.

Marika Raiski kinnitust mööda näitab Elisa kauplustes müüdud mobiiltelefonide keskmine hind kasvutrendi: kliendid on hakanud eelistama odavamatele keskmise ja kalli hinnaklassi mobiiltelefone. «Soovitakse suuremat funktsionaalsust, kiiremat protsessorit ning suuremat ja kirkamat ekraani,» loetles ta.

Raiski sõnul mõjutavad nutitelefoni hinda peamiselt võimsus ja kiirus ning kasutusmugavus. «Nende kahe kriteeriumi alla mahub see, millised on nutitelefoni operatsioonisüsteem, protsessori kiirus, pildi resolutsioon ja ning ekraani suurus ja liik.

Viimase puhul tuleb vahet teha puutetundlikul ja survetundlikul ekraanil,» selgitas ta.
Elisa suhtekorraldusjuht soovitab täiskasvanuil muretseda telefon, mille ekraani suurus algab 3,2 tollist, sest väiksema puhul võib olla ebamugav nuppe ja ekraani käsitseda.

«Mida rohkem klient soovib oma nutitelefoniga teha, seda kiirem peaks olema protsessor. Kui soovitakse mängida online’is suure graafikaga mänge, vaadata videoid ning laadida üles ja alla palju faile, peaks protsessori kiirus olema vähemalt gigaherts,» rääkis Raiski.

Erinevad süsteemid

Nutitelefoni valides on tähtis teada, millises operatsioonisüsteemis see töötab. Laialt levinud mobiiltelefonides valitsevad kaks operatsioonisüsteemi: Android ja Apple OS.

«Kõige rohkem leidub Androidiga mudeleid, sest tootjate valik on suur: Samsung, HTC, Sony, LG ning sellised uuemad tootjad nagu ZTE ja Huawei. Apple OS-i operatsioonisüsteemiga mudeleid on aga ainult üks: iPhone 4S,» rääkis Elioni jaekaubandusäri osakonna tehnikajuht Heigo-Aulemb Ensling.

Oliver Ojamaa sõnul on praegu kahtlemata soodsaim ja funktsionaalseim Androidi operatsioonisüsteem: see võimaldab rohkelt tasuta rakendusi alla laadida ning telefoni oma vajaduste järgi seadistada.

«Väga lihtne on liigutada pilte, muusikat ja videoklippe telefonist arvutisse ja vastupidi, sõltumata arvuti operatsioonisüsteemist või sinna paigaldatud programmidest. Arvuti tunneb telefoni ära kui välise mäluseadme,» kirjeldas Ojamaa.

Kõik, kes oskavad USB mälupulgalt pilte kopeerida, tulevad tema sõnutsi toime ka telefonist kopeerimisega. «Seevastu Apple iPhone’i operatsioonisüsteemiga telefonidega suhtlemiseks peaks olema arvutisse paigaldatud eraldi iTunesi programm, mis haldab arvuti ja telefoni vahelist suhtlust,» lisas ta.

Apple OS-i operatsioonisüsteemi kõrval on uus tulija Microsofti Windows Phone’i operatsioonisüsteem, mis ühildub väga hästi teiste Microsofti teenustega.

Kui praegu leiab Eestis Windows Phone’i operatsioonisüsteemiga telefone ainult HTC kaubamärgi alt, siis õige varsti võib oodata Nokia kaubamärgiga seotud Windows Phone 7.5 mudelite suuremat lainet.

Heigo-Aulemb Ensling soovitab pidada nutitelefoni valijal silmas, milliseid rakendusi ta soovib kasutada. «Esmased rakendused on küll kõikides telefonides, kuid alati on võimalik neid lisaks alla laadida või osta.»

Leidub ka miinuseid

Kui rääkida nutitelefonide miinustest, võrreldes tavatelefonidega, tuleb ennekõike kõne alla aku vastupidavus. «Inimesed, kes on harjunud, et aku peab vastu nädal aega, on algul pettunud, sest nutitelefonil peab seda laadima kahe-kolme päeva tagant, aktiivsem kasutaja tihedamaltki,» rääkis Oliver Ojamaa. Teisalt pole telefonidel tema jutu järgi kunagi varem olnud nii suured ja kirkad ekraanid ning rohkem energiat nõuab ka pidev interneti kasutamine.

Harjumatu võib olla seegi, et puuteekraani tõttu peab olema klahve vajutades väga täpne. «Uuemad ekraanitehnoloogiad tahavad näpupuudutust ning kindaga puudutamisele ei reageeri,» lisas ta.

Inimestele, kes on harjunud suvel telefoni õhukeste riiete taskus kandma, võivad nutitelefonid tunduda ka kohmakad, kuid tootjad püüavad muuta neid õhemaks ja kergemaks.

Ühel küljel peaasjalikult ekraanist koosnevale nutitelefonile võib kukkumine kergemini viga teha kui vanamoodsale mobiiltelefonile, mistõttu selle omanikel tuleb olla ettevaatlikum.

Marika Raiski sõnul on nutitelefonidel välja arendatud nii palju funktsioone, et nende levitundlikkus on mingil määral kannatanud. «Kohtades, kus operaatoril on nõrk levi, töötab kindlasti paremini kõnetelefon,» lisas ta.

Leidub inimesi, kes kasutavad vaheldumisi tavalist mobiili ja nutitelefoni. Minnes sportima või kohta, kus on vaja ennekõike helistamisvõimalust, ei hakka nad suuremat multifunktsionaalset aparaati kaasa võtma.

Nagu ikka, pakuvad kõik operaatorfirmad nutitelefone eriti soodsalt neile, kes liituvad mõne nende paketiga. Parima paketi valik on väga individuaalne ja sõltub suuresti sellest, milliseid internetiteenuseid keegi telefoni kaudu soovib kasutada. Operaatorfirma esindaja oskab soovitada telefoni ostjale sobivat andmesidepaketti.

Tasub meeles pidada, et nutitelefon sisaldab palju rohkem privaatset infot kui tavaline mobiil, ja mõelda selle turvamisele. Oliver Ojamaa sõnul on peaaegu kõigil nutitelefonidel võimalik kaitsta telefoni klahviluku mahavõtmist parooliga.