:format(webp)/nginx/o/2023/08/16/15526209t1h667f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/04/15/15259456t1h1d06.jpg)
Laupäeva hommikul täitusid Viljandi gümnaasiumi klassiruumid ligi kolmesaja õpilasega, kes tegid sisseastumiskatsed ning loodavad uut õppeaastat alustada just selles koolis. Testi oli tulnud tegema ka viljandlane, kes on põhikooli läbinud hoopis Soomes.
Kandideerijaid oli 64 koolist ning avalduse kooli pääsemiseks esitanud 316 õpilast. See, mitu neist kohale tuli, selgub õppejuht Ingrid Kärmase sõnul protokollimise käigus. "Oli haigestunuid, kes andsid teada, et ei saa testi tegema tulla, ning nendega lepitakse kokku eraldi aeg."
Nagu gümnaasiumi direktor Juhan-Mart Salumäe on varem Sakalale öelnud, siis tänavune kandideerijate arv on rekordiline.
Sissastumiskatsetel oli kaks osa: matemaatika ja eesti keele test. Mõlemaks oli aega 45 minutit. Kiiremad tulid välja juba enne testi lõppu, kuid suurem osa lõpetas mõned minutid pärast kella 11.30, kui kirjutamise aeg sai täis.
Matemaatika pani proovile
Kui eesti keele osa oli sisseastujate väitel pigem lihtne, siis matemaatikaülesanded panid proovile.
Markus Šefer oli sisseastumiskatseteks valmistunud kaks päeva ning oleks oodanud, et matemaatika osa on lihtsam. "Kuigi ma olen reaalainetes tugev, siis ütleks, et matemaatika oli isegi keerulisem kui eesti keel. Alguses tundus üldse kogu test keeruline, aga kui süvenesin, siis hakkasin ikka vaikselt aru saama."
Šefer õpib praegu Kirivere koolis ning sooviks Viljandis astuda majanduse suunda. "Mul käib siin palju sõpru ja tuttavaid, kes on sellest koolist hästi palju head rääkinud: siin on head suunad, õpilased ja õpetajad."
Šeferi teine valik on sotsiaalsuund. Teistest koolidest on valikus veel Põltsamaa või Paide ühisgümnaasium.
/nginx/o/2023/04/15/15259457t1hb682.jpg)
Tarvastu gümnaasiumist sisseastumiskatsetele tulnud Kristi Kõiv soovib Viljandi gümnaasiumisse õppima tulla humanitaar- ja kunstisuunda. "Tahaksin uut seltskonda, uusi kogemusi ja keskkonda. Mul ei oleks midagi ka oma koolis jätkamise vastu, aga tahan erinevatesse koolidesse sisseastumiskatseid teha ja ennast proovile panna," rääkis ta.
Kõivu köidab kunst ning lisaks Viljandi gümnaasiumile proovib ta pääseda Tartu kunstikooli. Kui aga õnnestub mõlemasse kooli koht kindlustada, siis on tema esimene valik Viljandi. "See on kodule lähemal ja nii endal kui vanematel oleks kergem."
Testiks Kõiv eraldi ei valmistunud ning otsustas usaldada oma sisetunnet, et näha, kuidas läheb. "Tundsin, et kui ma liiga üle valmistun või end pingesse sean, siis võib halvasti minna. Oskasin arvata, et test tuleb keeruline. See on ka pigem hea, et kõiki proovile pandi. Matemaatika oli päris keeruline, aga eesti keel jällegi lihtsam. Tunnen, et sain hakkama.”
Tarvastu koolist oli katsetele tulnud teisigi õpilasi. "Väga paljud minu klassist ei taha meie koolis jätkata," rääkis Kõiv. "Mitte et kool oleks halb, vaid tahaks saada kodust eemale – tutvuda uute inimestega ja saada uusi kogemusi. Osa soovib minna Tartusse, osa Viljandi kutsekooli."
Kõiv oli Viljandi gümnaasiumi hoones käinud varem varjupäeval ja kunstiolümpiaadil ning kiitis selle hubasust. "Õpilastel on väga head puhkekohad ja mulle meeldib väga, kuidas koolimaja on sisustatud ja ehitatud."
/nginx/o/2023/04/15/15259458t1h0aa0.jpg)
Sisseastuja Soomest
Karl-Villem Männistele olid sisseastumiskatsed kahekordse proovikivi eest, sest tema on seni õppinud Hämeenlinna koolis. Nagu ta ütles, on ta tegelikult Viljandi poiss, lihtsal Soomes koolis käinud ning nüüd soovib tulla Viljandi gümnaasiumisse.
Kool tundus talle teiste arvustuste järgi sümpaatne ning ka tuttavate jutust oli jäänud kõlama, et see on hea kool. "Kiidetakse siinset õppeprogrammi ja õpetajaid. Olen ka kuulnud, et neil, kellel on olnud põhikoolis probleeme näiteks matemaatikaga, on siin matemaatika hinne läinud paremaks.”
Soomes põhikoolis käinud Männiste oli sissastumiskatseteks valmistunud ligikaudu kuu aega. "Tellisin endale põhikooli eksami töövihiku ja sain venna käest eesti keele reegliraamatu, kust õppisin, kuhu panna punkt, kuhu koma, millistele sõnadele tulevad suured tähed ja nii."
Eesti keele osa ei olnud Männiste sõnul raske ja läks tal pigem hästi, kuid matemaatikas tuli küll ette ülesandeid, millest ta ei olnud kuulnudki. "Matemaatikas ei ole me Soomes samal tasemel. Vaatasin katsete ajal, et siin oli selliseid asju, mida me Soomes põhikoolis ei ole õppinud. Näiteks arvutamine ratsionaalarvudega ja korrutamine abivalemitega."
Nagu Männiste ütles, siis tavaliste funktsioonide ja geomeetria osaga sai ta hakkama. "Kui tuli asju, millest ei olnud kuulnudki, ikka proovisin. Võtsin loogiliselt ja vaatasin, kuidas saaks neid lahendada.”
Ta loodab õppima asuda humanitaar- ja kunstisuunda. Lisaks on mõelnud Tarvastu gümnaasiumi ja Tartu koolide peale.
/nginx/o/2023/04/15/15259459t1hb772.jpg)