Luiged tõid kevadesõnumeid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eile pärastlõunal vaatasid luiged Viljandi järvejääl rahulikult ringi ja pidasid pulmaplaane.
Eile pärastlõunal vaatasid luiged Viljandi järvejääl rahulikult ringi ja pidasid pulmaplaane. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tähelepanelikud vaatlejad märkasid kolmapäeval Viljandi järve Orika-poolses otsas puhkamas mitut luike, kes on tänavu siin ühed esimesed kevadekuulutajad.

Linnutundja Olav Renno nägi järve otsas vaba vee ääres tiibu puhkamas kuut kühmnokk- ja kaht laululuike. Tema hinnangul võivad esimesena mainitud olla kohalikud linnud ning ka laululuiged on viimase poole sajandi jooksul Viljandimaale pesitsema asunud.

«See on esimene kord, kui tänavu kevadel luiki nägin,» tunnistas Renno. «Ega nad varem saanud tullagi, sest veekogud on jääkaane all.»

Kevadekuulutajatest on Olav Renno märganud veel künnivareseid ja hiireviud, kuid teisi liike pole tema vaatevälja sattunud.

Ka Parika raba ääres elav Harri Jaaku nimetas saabunutest künnivareseid, keda ta nägi ja kuulis esimest korda 29. veebruaril Viljandis.

«Kuldnokka ja lõokest pole ma näinud. Meil on ju lund veel nii palju, et neil polegi kuskil olla. Kuid Saaremaale või Läti kanti on nad kindlasti juba jõudnud,» kõneles ta. «Kevade hääli on siiski rohkesti: tihased säutsuvad rõõmsalt ning rohevindid proovivad oma kutsehüüdu.»

Tagasi üles