HÄÄLETUS ⟩ Viljandimaa aasta küla tiitlit asub püüdma üheksa küla. Kes on sinu lemmik?
13. aprill 2023, 13:52
Ühendus Kodukant Viljandimaa kutsub Sakala lugejaid üles valima Viljandimaa aasta küla. Hääletamisel saab osaleda nädal aega ning tulemused pannakse lukku 20. aprilli õhtul.
Kõik huvilised said kas enda või miks mitte ka tubli naaberküla kandidatuuri üles seada ning nii on külasid tänavu võistlustules üheksa. Rahva antud hääled liidetakse pärast veebihääletuse lõppu külasid vaatamas käinud hindamiskomisjoni häältega.
Viljandimaa aasta küla laureaat ja üle-eestilisele võistlusel minev maakonna esindusküla hõigatakse välja 29. aprillil Heimtali muuseumis Viljandimaa kogukondade päeval.
Aasta küla valimine sai alguse 2005. aastal ning seda korraldatakse kahe aasta tagant. Kõige esimese aasta küla tiitliga pärjati kaks küla, Kamara Jõgevamaakolt ja Uljaste Lääne-Virumaalt. 2007. aastal sai aasta küla tiitli Viljandimaal asuv Kuhjavere.
Holstre küla
Viljandi vald
Kandidatuuri ülesseadjad tõid esile, et Holstre külaselts on eeskujuks vaba aja tegemiste väljamõtlemisel ning igal aastal, kui külas jälle midagi uut tehakse, tullakse seda nautima ka kaugemalt. 2022. aastal rajati Holstre järvele veebatuudid ning küla kannab oma ranna eest hoolt. Suviti jõuavad niimoodi Holstresse ka inimesed kaugemalt, sest lisaks ujumisvõimalustele on rannas mänguplats ja atraktsioonid, mida igal aastal uuendatakse.
Päri küla
Viljandi vald
Päri küla on hea näide sellest, kuidas suures vallas võib väike küla silma paista ja palju korda saata, kui on pealehakkamist ja kokkuhoidmist. 2021. aastal võideti valla kaasava eelarve ideevõistlus ja see tõi külla kaua oodatud mänguväljaku. Külas elab palju noori peresid ning kuna seal on aktiivne ja kokkuhoidev kogukond, võib neid sinna veelgi kolida.
Külaseltsi eestvedamisel on hakatud korraldama iganädalasi jalgpalli- ja võrkpallimänge, millel saavad osaleda nii suured kui väikesed külaelanikud.
Valma küla
Viljandi vald
Valma küla kirjeldasid kandidatuuri ülesseadjad kui väikest, aga tegusat rannaküla, kus hoiatakse oma piirkonna traditsioone. Kogukonda seob uudishimu kokkamise vastu ning ükski koosviibimine ei möödu põnevate retseptide katsetamiseta. Samuti osatakse koos oma küla eest seista ja oma järveäärset elu hoida. Korrastatud külatänavad ja õued on eeskujuks paljudele läbisõitjatele.
Soe küla
Viljandi vald
Soe on pisike, umbes kolmesaja elanikuga küla Viljandist kolmekümne kilomeetri kaugusel. Seal elavad inimesed, kes ise korraldavad üritusi ega jää ootama, et keegi teine seda teeks. Esile tõstetakse aktiivset külaliikumist. Üheskoos on endile ehitatud külamaja ja staadion, millel korraldatakse jalgpallimänge. Spordihuviline küla ei ole piirdunud ainult staadioniga: eelmisel aastal rajati võrkpalliplats. Üheskoos korraldatakse talgu- ja koristuspäevi.
Kolga-Jaani alevik koos ümberkaudsete küladega
Viljandi vald
Kolga-Jaani inimesi kirjeldatakse kui tegusaid ja ambitsioonikaid, mistõttu saavad kogukonna head mõtted enamasti ka teoks. Kogukond koosneb erinevate huvide ja oskustega inimestest, kes tahavad üritustes kaasa lüüa ning oma elu huvitavalt ja teistele kasulikult elada. Viimasel kolmel aastal on koos tähistatud lastekaitsepäeva, korraldatud vabaõhukino ja ellu kutsutud sügislaat.
Kolga-Jaani kandis tegutseb mitu kodanikuühendust, kes koostöös külaelu edendavad.
Sudiste küla
Mulgi vald
Sudiste külas on mitu tööstusettevõtet ja tore kogukond. Külamajas tegutseb Sudiste maanaiste selts, seal lauldakse, tantsitakse ja tehakse koos käsitööd.
2021. aastal osales Sudiste küla Mulgimaa peremängul mängupunktina. Külalisi käis sealt läbi üle kahesaja, neist mõnel oli Sudistega seos kas lapsepõlvekodu või lähisugulaste kaudu, kuid oli ka neid, kes sattusid külla esimest korda. Üks atraktsioon oli Sudiste külamaja platsil püstipandud kilesaun ja kümblustünn, millele lisas vürtsi saunavihtade tegemise õpituba. Sudistes on koostegemine alles alguse saanud ja kandidatuuri ülesseadjad avaldavad lootust, et seda indu jätkub ka edaspidiseks.
Vana-Kariste küla
Mulgi vald
Vana-Kariste külas on kandidatuuri ülesseadjate sõnutsi väga tugev kogukond ja aasta läbi korraldatakse tegevusi, millesse on kaasatud kõik küla tegusad liikmed. Kõik panustavad oma oskuste ja võimete kohaselt, nii et Vana-Karistes on hea elada.
Külaselts on kirjutanud projekte ja renoveerinud täielikult endise Kariste koolimaja, praeguse rahvamaja. Omaosaluse tasus selts enda vahenditest ning lisaraha teenitakse sellega, et suvel saab mõnes rahvamaja ruumis tasu eest ööbida. 2022. aastal valmis kooli kõrval mänguväljak ja renoveeriti köök. Külas on tehtud palju suuri investeeringuid ja kogukond on nende eest tänulik.
Päraküla külade piirkond
Põhja-Sakala vald
Päraküla, Põhjaka ja Lahmuse küla moodustavad kandidatuuri ülesseadjate hinnangul terviku, mis hoolib oma kogukonnast ja inimestest. Külade elanike kohta räägitakse, et kui on vaja, aitavad nad üheskoos talgutel teisi seltsi liikmeid ja ka neid, kes ei kuulu seltsi. Nii näiteks aidati tulekahju üle elanud perel lammutada söestunud maja ning kohalikul memmel sissevajunud katusega kõrvalhoonet. Sellistel puhkudel ei hoolita oma töötundidest ja traktori kütusekulust.
Käesoleval aastal on plaanis korraldada külaseltsi sauna-aasta, millest on praegu lubanud osa võtta kaheksa peret.
Pilistvere küla
Põhja-Sakala vald
Pilistvere küla kohta kirjutatakse, et seal elavad sõbralikud ja abivalmis inimesed, kes peavad lugu ajaloost ja traditsioonidest ning hoolivad üksteisest. Pilistvere külas elab praegu vähem kui sada inimest, neist noorim on alles üheaastane. 2022. aasta kevadest tegutseb külas aktiivselt külaselts, kes teeb tihedat koostööd rahvamaja ja Andrease kogudusega. Korraldatakse kultuuriüritusi ja heakorratalguid ning külakeskus pakub suvi läbi lilleilu.
