Kokku registreerus üritusele umbes 140 tantsijat, aga päris kõik kohale ei jõudnud. Mõned hetked enne esimest avatantsu oli ennast kohaletulnuks märkinud peaaegu 90 osalejat ning ega Saarepeedi rahvamaja suur saal polekski väga palju rohkem tantsijaid mahutanud. Sellisel üritusel on see üsna tavapärane arv osalejaid, minevikus on korraldatud ka rahvarohkemaid tantsupäevi, ent nagu Kerge mainis, siis on koroonaviirus oma jälje jätnud.
Saal tuli servast servani tantsijaid täis ning laval koha sisse võtnud Kerge juhatusel hakatigi otsast pika päeva tantsukava läbi tantsima.
Saarepeedi rahvamaja juhataja Ille Mirka kõneles tantsijaid vaadates ning ürituse köögipoole eest hoolt kandes, et rõõm ürituse toimumisest on suur, sest line-tantsijad on südamega asja juures ning pikk päev koos paljude entusiastlike osalejatega lööb terve rahvamaja pikaks ajaks mõnusat suminat täis. Lisaks on tema hinnangul tõesti näha ka huvi suurenemist, vahetult pärast koroonaviiruse piirangute kadumist nii rohkearvuliselt osalejaid ei olnud. Seega on line-tants kosumas.
Mirka lisas, et kuigi enamik tantsijatest on naised, siis on näha, et aasta-aastalt on hakanud ka mehed asja vastu tasapisi huvi tundma ning löövad julgemalt ise kaasa. "Kuigi eks line-tantsu võlu seisnebki ju tegelikult selles, et partnerit pole vaja ning kes tahab, see tantsib. Nad on aga tõesti väga ägedad, tore on vaadata neid! Ning kuidagi traditsiooniliselt on praeguseks tõesti nii kujunenud, et seda päeva peetakse Saarepeedil, üks kord nad vist korraldasid kuskil mujal, aga tulid siis ikka tagasi."
Viljandis on line-tantsuga tegeletud kokku juba enam kui paarkümmend aastat. Juhendajad käisid algul Pärnust ja Tartust, hiljem asusid viljandlannad ise õpetama. Alguses oli õpetaja Maie Kaasik, edaspidi juba praegune õpetaja Esta Kerge, kes juhendab Viljandimaa tantsijaid kuuendat aastat.