Saarepeedi rahvamajas võtsid üle Eesti kokku tulnud line-tantsijad rivvi, et veeta rütmikad pühad

Viljandimaal peetava üle-eestilise line-tantsu ehk rivitantsu päeva traditsiooniliseks toimumiskohaks on kujunenud Saarepeedi rahvamaja. Foto: Marko Saarm

Saarepeedi rahvamajas algas laupäeva keskpäeval üle-eestiline line-tantsu päev, mida korraldati Viljandimaal juba 11. korda. Kuigi korraldajate sõnutsi on viimasel ajal huvi tantsimise vastu peamiselt koroonaviiruse tõttu veidi langenud, siis rahvamaja suures saalis vaba ruumi ei olnud ning huvi tantsu vastu on taas tõusuteel.

Korraldaja Esta Kerge kõneles vahetult enne ürituse algust, et sellist päeva korraldatakse peamiselt arvukatele osalejatele endile ning ühest küljest on see võimalus lihtsalt veeta üks tore ja rütmikas laupäev, teisest küljest aga võimalus saada kokku sarnaste huvidega inimestega üle kogu Eesti ning kolmandaks ka suurepärane koht, kus oma oskusi lihvida ja uusi tantse õppida.

Kuus tundi pikk päevaplaan, mis nägi ette ka kohvi- ja lõunasöögipause, pandi kokku selliselt, et osalejatel oleks piisavalt võimalusi nii ise tantsida kui vaadata paari esinemist ning uusi tantse õppida. Seega on praeguseks juba traditsiooniliseks muutunud line-tantsu päevad alati populaarsed ja kohale sõidetakse üle Eesti. Võistlusi ega hindamist ei korraldata ning tegu ongi lihtsalt asjahuviliste kokkutulemisega, kus valikus nii lihtsaid, keerukamaid kui ka võrdlemisi raskeid tantse.

"Koroonaajal tuli muidugi paus sisse ning tantsijate, ka kohalike tantsijate, huvi asja vastu veidi kahanes, nüüd olemegi hakanud uuesti inimesi tantsima meelitama," selgitas Kerge. Seda enam on aga tema arvates rõõm kohaletulnute üsna suurest arvust ning rõõmu valmistas seegi, et kedagi ei pidanud eraldi paluma ja esinejatele mõeldud ajad said kiiresti vabatahtlikest pakkujatest täis.

Kuigi enamik päevast on mõeldud ise aktiivseks kaasa löömiseks, siis alati pakutakse kohaletulnutele võimalust vaadata ka esinejaid. Ühest küljest soovivad esinejad oma nähtud vaeva vilju teistega jagada, samuti on see hea võimalus teada saada, mida näiteks teises Eesti otsas parajasti tehakse ning et kus veel on hakatud line-tantsuga tegelema. "Ühed esinejad ongi meil näiteks Maardust ja me ei teadnudki, et seal on line-tantsu grupp kokku pandud," rääkis Kerge. "Kokku on meil tänavu kohale tulnud tantsijaid 21 kohast üle Eesti."

Kokku registreerus üritusele umbes 140 tantsijat, aga päris kõik kohale ei jõudnud. Mõned hetked enne esimest avatantsu oli ennast kohaletulnuks märkinud peaaegu 90 osalejat ning ega Saarepeedi rahvamaja suur saal polekski väga palju rohkem tantsijaid mahutanud. Sellisel üritusel on see üsna tavapärane arv osalejaid, minevikus on korraldatud ka rahvarohkemaid tantsupäevi, ent nagu Kerge mainis, siis on koroonaviirus oma jälje jätnud.

Saal tuli servast servani tantsijaid täis ning laval koha sisse võtnud Kerge juhatusel hakatigi otsast pika päeva tantsukava läbi tantsima.

Saarepeedi rahvamaja juhataja Ille Mirka kõneles tantsijaid vaadates ning ürituse köögipoole eest hoolt kandes, et rõõm ürituse toimumisest on suur, sest line-tantsijad on südamega asja juures ning pikk päev koos paljude entusiastlike osalejatega lööb terve rahvamaja pikaks ajaks mõnusat suminat täis. Lisaks on tema hinnangul tõesti näha ka huvi suurenemist, vahetult pärast koroonaviiruse piirangute kadumist nii rohkearvuliselt osalejaid ei olnud. Seega on line-tants kosumas.

Mirka lisas, et kuigi enamik tantsijatest on naised, siis on näha, et aasta-aastalt on hakanud ka mehed asja vastu tasapisi huvi tundma ning löövad julgemalt ise kaasa. "Kuigi eks line-tantsu võlu seisnebki ju tegelikult selles, et partnerit pole vaja ning kes tahab, see tantsib. Nad on aga tõesti väga ägedad, tore on vaadata neid! Ning kuidagi traditsiooniliselt on praeguseks tõesti nii kujunenud, et seda päeva peetakse Saarepeedil, üks kord nad vist korraldasid kuskil mujal, aga tulid siis ikka tagasi."

Viljandis on line-tantsuga tegeletud kokku juba enam kui paarkümmend aastat. Juhendajad käisid algul Pärnust ja Tartust, hiljem asusid viljandlannad ise õpetama. Alguses oli õpetaja Maie Kaasik, edaspidi juba praegune õpetaja Esta Kerge, kes juhendab Viljandimaa tantsijaid kuuendat aastat.