"Ma tegelikult ei töötagi siin." Ümbrikupalk on endiselt mureks

Kui tööandja maksab ümbrikupalka, jääb töötaja osaliselt või täielikult sotsiaalsete tagatisteta. Foto: Arvo Meeks (Valgamaalane)

Maksu- ja tolliamet kontrollis ehitusobjektidel ettevõtete tegevust ja leidis, et 85 ettevõttest 12 puhul on põhjust kahtlustada ümbrikupalga maksmist.

Maksu- ja tolliamet andis pressiteate vahendusel teada, et esimeses kvartalis tuvastasid ameti töötajad Valga-, Viljandi ja Tartumaal maksuasjade puudusi 20 protsendis kontrollitud ehitusettevõtetest. Kontrolliti 13 ehitusobjekti, nende seas oli nii riigihangete kui ka erarahastusel ehitusi.

Ameti maksuauditi piirkondliku üksuse juhi Elen Maimre sõnul ongi fookuses eelkõige just ehituse riigihanked, sest on oluline, et avalik sektor ei kasutaks töid tellides ebaausate ettevõtjate teenuseid. "Tänu heale koostööle politsei ja tööinspektsiooniga jõuavad meile aga andmed ka muudel objektidel registreerimata töötajate kohta," lisas ta.

Maimre sõnul kontrolliti objektidel 85 ettevõtte tegevust. "Neist 12-s oli põhjust kahtlustada ümbrikupalga maksmist, sest töötajate palgatase oli tunduvalt madalam kui sama ametikoha keskmine Eestis. Meie eesmärk on, et need ettevõtted vaataksid oma maksudeklaratsioonid üle ning teeksid need korda. Täpsed asjaolud ja maksukohustuse suuruse selgitame välja menetluse käigus," rääkis ta.

Kuus ettevõtet olid jätnud töötamise õigel ajal registreerimata, mõned objektil viibivad inimesed väitsid, et nad ei teegi seal tööd. "Hoolimata töötajate leidlikest põhjendustest selgitab maksu- ja tolliamet tegelikud asjaolud välja menetluse käigus," lisas Maimre.

Ümbrikupalgast tekkiv maksukahju on umbes 99,8 miljonit eurot ning sellest suure osa, 84 protsenti, moodustab osaliselt makstav ümbrikupalk. Enamasti tähendab see, et tööandja kajastab maksudeklaratsioonides tasu väiksemas ulatuses kui tegelik väljamakse. See ongi üks põhjuseid, mis viib ettevõtte töötajate töötasu Eesti keskmisega võrreldes alla ning jätab töötajad osaliselt või täielikult sotsiaalsete tagatisteta.

"Ka tänavuse tuludeklaratsioonide täitmise perioodi jooksul pöördus meie poole inimesi, kes avastasid, et tööandja pole deklareerinud väljamakseid samas summas, mis laekus nende pangakontole. Seetõttu erines ka saadav tulumaksuvabastus sellest, mida nad olid oodanud," sõnas Maimre.

Kõikide nende ettevõtetega võtab maksu- ja tolliamet aasta jooksul ühendust. Töötajal endal on võimalik kõikide tema kohta tehtud registreeringute ja deklareeritud andmetega tutvuda aasta jooksul maksu- ja tolliameti e-teeninduses ning vajaduse korral juhtida tööandja tähelepanu sellele, et kanne on tegemata, töötasu deklareeritud väiksemas mahus või üldse deklareerimata jäetud.