Eile Haapsalus väljakuulutatud 2011. aasta parima keeleteo tiitli pälvis Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljuranna «Kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele».
Keeleteo auhinna pälvis nutirakendus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudis valminud töö põhineb kõnetuvastustehnoloogial ja on mõeldud Android-platvormiga telefonidele.
Rakendus «Kõnele» lubab eestikeelse kõne abil teksti sisestada. Seda saab kasutada sõnumite, e-kirjade, märkmete ja muude dokumentide dikteerimiseks.
Rakendus «Arvuta» kasutab samuti eestikeelset kõnetuvastust, kuid oskab ka kasutaja öeldule arukalt reageerida: selle abil saab teha matemaatilisi tehteid ning otsida Eesti kohanimesid ja Tallinna aadresse.
Rakenduse «Diktofon» abil saab salvestada pikki kõnelõike ja neid automaatselt tekstiks teisendada. Rakendus võimaldab märksõnade põhjal ka varem transkribeeritud salvestistest teavet otsida, tuvastatud teksti e-kirjana edasi saata ja teha palju muudki.
Kõik kolm on Androidi rakenduste poes tasuta kättesaadavad. Neid on alla laetud üle 10 000 korra.
Peaauhinna, 2000 euro saaja valisid taasiseseisvumisjärgsed haridus- ja teadusministrid.
Ministrid tõstsid esile ka Narva koorikooli tegu «Eestikeelse repertuaari omandamine ja osavõtt noorte laulupeost «Maa ja ilm»» ning tunnustasid Heli Laanekase ja Ellen Niidu Wiedemanni «Eesti keele grammatika» tõlget saksa keelest eesti keelde. Narva koorikool sai ühtlasi riikliku programmi «Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009—2013» juhtkomitee eriauhinna.
Rahvaauhinna vääriliseks hääletati «Võro keelepesä käivitamine ja arendamine», mille tegijad on Mariko Faster, Triin Rõõmusoks ja Egle Vodi.
Võitnud teole pakkusid tihedat konkurentsi «Ajakiri «National Geographic eesti keeles» (Erkki Peetsalu) ja «Austraalia» eesti keele õpetajate koondamine, internetipõhise keeleõppesüsteemi käivitamine ja eestikeelse mudilasringi asutamine» (Tiiu-Ann Salasoo).
Hääli said ka teised paremate hulka jõudnud keeleteod, «Elektrooniline õigekirjakäsiraamat «Sõnar»» (Martin Ehala), Wiedemanni grammatika tõlge, eestikeelse repertuaari omandamine, «Eesti-keskne raamatumess Helsingis» (Eesti kirjanduse teabekeskus), «Leksikon» ning «Majandusarvestus ja rahandus» (Jaan Alver).
Hääletamisel osalenuid oli 768, hääle võis anda ka mitme keeleteo poolt.