Luiged tõid kevadesõnumeid

Eile pärastlõunal vaatasid luiged Viljandi järvejääl rahulikult ringi ja pidasid pulmaplaane. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tähelepanelikud vaatlejad märkasid eile Viljandi järve Orika-poolses otsas puhkamas mitut luike, kes on tänavu siin ühed esimesed kevadekuulutajad.

Linnutundja Olav Renno nägi järve otsas vaba vee ääres tiibu puhkamas kuut kühmnokk- ja kaht laululuike. Tema hinnangul võivad esimesena mainitud olla kohalikud linnud ning ka laululuiged on viimase poole sajandi jooksul Viljandimaale pesitsema asunud.

«See on esimene kord, kui tänavu kevadel luiki nägin,» tunnistas Renno. «Ega nad varem saanud tullagi, sest veekogud on jääkaane all.»

Kevadekuulutajatest on Olav Renno märganud veel künnivareseid ja hiireviud, kuid teisi liike pole tema vaatevälja sattunud.

Ka Parika raba ääres elav Harri Jaaku nimetas saabunutest künnivareseid, keda ta nägi ja kuulis esimest korda 29. veebruaril Viljandis.

«Kuldnokka ja lõokest pole ma näinud. Meil on ju lund veel nii palju, et neil polegi kuskil olla. Kuid Saaremaale või Läti kanti on nad kindlasti juba jõudnud,» kõneles ta. «Kevade hääli on siiski rohkesti: tihased säutsuvad rõõmsalt ning rohevindid proovivad oma kutsehüüdu.»

Jaaku avaldas arvamust, et Viljandi järvel peatuvad luiged võivad edasi rännata põhjapoolsetesse pesitsuspaikadesse.

Sürgavere linnuvaatleja Aarne Ots oskas saabunutest esimese hooga nimetada samuti künnivareseid ja hiireviusid. «Kindlasti on tulnud ka põldlõoke ja kuldnokk, aga ma pole saanud aega neid passida,» lausus ta. «Praegu käib ka igasuguste talikülaliste äraminek. Need on linnud, keda meil peetakse paikseteks, aga kes tegelikult lendavad siit sügisel läbi lõuna poole ja talvel tagasi: rasvatihane, sinitihane, urvalind, rohevint ja siisike. Nemad lähevad praegu põhja ja kirde poole.»

Aarne Ots avaldas arvamust, et kui lähipäevadel pöördub tuul edela ja lõuna poole, jõuab Viljandimaale juba rohkem rändlinde.

«Kevad ei ole enam kaugel!» lausus ta.