Riigikogu liige: vähendada tuleb soojakadu

Isamaa ja Res Publica Liidu riigikogu fraktsiooni aseesimees Kaia Iva Foto: Erakogu

Riigikogu liige Kaia Iva andis mõista, et poliitikud ei kaalu toasoojale väiksema käibemaksu määra kehtestamist, ning leidis, et soojaarvete vähendamiseks on vaja piirata soojakadu.

Enne valimisi lubas Isamaa ja Res Publica Liit tegelda kodukulude vähendamisega. Selle partei nimekirjas Järva- ja Viljandimaalt parlamenti pääsenud Kaia Iva sõnul on riigikogu vastu võtnud monopolide ohjeldamise seaduse, mis andis kõikjal sooja hindade kehtestamise õiguse konkurentsiametile. Iva jutu järgi on see taganud tarbijatele odavama soojuse, sest konkurentsiamet on peaaegu alati kehtestanud väiksema piirhinna, kui tootjad on soovinud.

Sellest olulisemaks pidas ta aga riiklike toetuste andmist energiasäästu saavutamiseks. See on Iva sõnul ainus võimalus soojaarveid vähendada.

Toasooja hind kallineb pidevalt. Konkurentsiameti hinnatabelitest on muu hulgas näha, et Abja-Paluojal ja Vana-Võidus tõstetakse hinda kaks korda kuu jooksul. Mida saaks riik teha, et hinnad oleksid stabiilsed?

Küttearvete vähendamise võti on Eesti oludes soojakadude piiramine. Selleta pikaajalisi lahendusi ei leia.

Keskkütte puhul on tähtis vähendada trassikadusid ja kasutada ökonoomset küttematerjali. Gaasi puhul plaanib riik lahutada selle müüja ja jaotusvõrgu, et kõrvaldada monopol.

Riik on andnud ridamisi toetusi, et katlamajad seadistataks säästlikumatele kütteliikidele ning vähendataks trassikadusid. Seejuures on tähtis soojatootjate ja omavalitsuste koostöö ning initsiatiiv.

Palju on räägitud, et kodukulude vähendamiseks tuleb maju soojustada, ja osutatud KredExile kui päästerõngale. Viljandis on väidetavalt ainult viis protsenti kortermaju, mille elanikud suudaksid võtta laenu ja alustada ümberehitust, mida KredEx väikses mahus toetaks. Kas peale KredExi ja soojustamise on teie meelest veel võimalusi kodukulusid vähendada?

KredExi toetusskeemid näevad ette toetada kortermajade renoveerimist 35%, kui energiasääst on vähemalt 50%. Kui sääst on 40%, makstakse toetust 25% ja 20% energiasäästu korral 15%.

Et toetuste kasutamine oleks taskukohasem, pakub KredEx pikaajalist soodusintressiga renoveerimislaenu. Selle periood on kõige rohkem 20 aastat. Ettevalmistamise lõppjärgus olev toetusskeem näeb ette toetada ka eramajade energiasäästlikumaks muutmist.

Paljulapseliste perede kodu kordategemiseks on majandusministeerium toetust jaganud alates 2008. aastast ning sellest on abi saanud 1325 peret.

Aastaid kehtis Eestis toasooja puhul viieprotsendiline käibemaks. Kui sooja hind hakkas kerkima, tõstis riik käibemaksu 20 protsendile. Kas teie meelest oleks võimalik käibemaksu määra taas langetada?

Maksusoodustused on asjakohased, kui nende eesmärk on soodustada energia säästmist. Muul juhul kohtleksime ebaõiglaselt neid, kes on leidnud säästlikke variante ega kasuta keskkütet, vaid teevad näiteks ise küttepuid.

Sooja hind tõuseb tõenäoliselt edasi. Viljandi katlamaja juhi jutu järgi on gaas aastaga 30 protsenti kallinenud ja kui asi samas vaimus jätkub, võivad kodukulud kerkida kortermajades pensionäri kuu sissetulekust suuremaks. Mida siis ette võtta? Mida peaks tegema see, kes saab pensioni 280 eurot ja on sunnitud sooja eest maksma 140 eurot?

Kindlasti peavad hätta sattunud pered saama kohe abi. Juhtudeks, kus küttele kulub enamik sissetulekust, on ette nähtud riiklik toimetulekutoetus, mille maksavad välja omavalitsused. Toetust antakse arvestusega, et kodukulud saavad tasutud ning esimesele pereliikmele jääb kätte 76.70 eurot ja igale järgmisele pereliikmele 61.36 eurot.